Andrea Giuliani Zürichist Šveitsi föderaalsest tehnikainstituudist ETH ja ta kolleegid uurisid kimberliitide-nimelisi kivimeid.

Need kivimid on pärit maakera vahevööst, tuhandetegi kilomeetrite sügavuselt. Uuritud kiviproove oli 144, pärit 60 maailma paigast.

Kivide sees huvitas teadlasi eelkõige süsinik ja selle kaks isotoopi, süsinik-12 ja süsinik-13. On teada, et elusolendid omastavad eelistatavalt neist seda kergemat, süsinik-12.

Nüüd märkasid Giuliani ja ta kaaslased, et neis kimberliitkivides, mis on tekkinud umbes veerand miljardit aastat tagasi või hiljem, on ka süsinik-12 rohkem kui süsinik-13.

Nad oletavad ajakirjas Science Advances, et põhjuseks on orgaanilised setted, mida hakkas Kambriumi plahvatuse järel senisest rohkem merepõhja ladestuma.

Mingi osa neist setteist sattus ajapikku sügavamale maapõue, kui mõne maakoore laama serv aeglaselt teise laama alla nihkus, lõpuks vahevöö poolpüdelasse ülakihti jõudis ja orgaanilise aine koos süsinik-12 sinna kaasa viis.

Paljude miljonite aastate pärast on osa sest materjalist jõudnud kimberliidina uuesti maapinnale.

Vanemates kimberliitides nii suurt süsinik-12 rohkust kui nooremates ei ole. Nii järeldavadki teadlased, et tegu on just Kambriumi plahvatuse märgiga.

See osutab tõigale, et suures liigitekkes, kus kujunesid kõigi tänapäevaste hulkraksete loomarühmade alged, suurenes järsult ka terve biomassi kogus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.