Rahvusvaheline teadlasrühm uuris Kuu kivimiproove, mis koguti Hiina Chang'e 5 missiooni käigus. Mehitamata kosmoseaparaat maandus Kuul 2020. aasta detsembris ja tõi tagasi 1,7 kilogrammi kuukivimeid.

Need on esimesed Kuult pärit proovid, mis on korjatud pärast Nõukogude Liidu 1976. aastal aset leidnud Kuu-missiooni, vahendab ScienceAlert.

Chang'e 5 eesmärk oli leida tõendeid varasemate laavapursete kohta Kuul. Kui seni on teadlased varast laava-aktiivsust dateerinud Kuu pinnal olevate kraatrite kaudu, siis ilma kivimiproovideta ei ole võimalik tulemusi kinnitada.

Kivimiproove analüüsiti, kasutades tundlikku kõrglahutusega ioon-mikroproobi instrumenti. Teadlased eraldasid laboris uurimiseks umbes kahe millimeetri suuruseid vulkaanilise kivimi ehk basaldi tükke.

Tulemused näitasid, et kivimid pärinevad laavapurskest, mis toimus Kuul ligi 2 miljardit aastat tagasi. Laava on Kuu ajaloos voolanud palju kordi, moodustades basaldist tasandikke, mida nimetatakse Kuu meredeks.

Enamik vulkaanilisest aktiivsusest toimus Kuul 3–4 miljardit aastat tagasi. See on kindlaks tehtud Apollo missioonidest pärinevate kivimite ja Kuult Maale jõudnud meteoriitide abil.

Vulkaanipursete tekkimine eeldab taevakehasisest kõrget kuumust. Kuu suurust arvesse võttes on arvatud, et 2 miljardit aastat tagasi pidi see kuumus olema jahtunud.

Uuringu tulemused tõstatavad seega küsimuse, kuidas 4,5 miljardi aasta vanune kivise ehitisega Kuu suutis sisemise kuumuse säilitada ka 2,5 miljardit aastat pärast oma tekkimist.

Teadlased loodavad, et Kuult toodud kivimite analüüs aitab sellele küsimusele vastata. Üks võimalus on, et Kuu sisemus kuumenes tänu Maa ja Päikese gravitatsioonist tekkinud erisuunalistele tõmbejõududele.  

Uurimus ilmus ajakirjas Science.