Grant Ferguson Kanadas Saskatoonis asuvast Saskatchewani Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid üleilmset andmestikku mandrilise maakoore ülemise kümne kilomeetri kivimilise koostise kohta.

Ligi 88 protsenti sellest kihist moodustavad kõvad kristalsest materjalist kivimid, üle 12 protsendi aga pehmemad settekivimid, mille kobakate ja terakeste vahel leidub ka rohkesti suuremaid ja väiksemaid tühimikke.

Ferguson ja ta kaaslased arvutasid välja, kui palju neis tühimikes võiks vett olla, arvestades, kuidas kivide poorsus sügavamale minnes muutub, ja unustamata muidugi sedagi, et vett leidub ka kõvade kivimite vahel.

Nad jõudsid tulemusele, et kogu maakera mandrilise maakoore ülemises kümnes kilomeetris on vett ligi 44 miljonit kuupkilomeetrit. Isegi kogu Antarktika ja Gröönimaa jääst, kui see ära sulaks, ei tuleks nii palju vett.

Seega on mandrite põhjavesi koos niinimetatud süvapõhjaveega kõige mahukam maismaaveeliik üleüldse.

Suurem osa sest veest asub sügavamal kui üks kilomeeter maapinnast, nii et tavalisest kaevust ei saaks seda kuidagi kätte, ja soolane on see enamjaolt ka.

Maakera ülejäänud veestikust on süvapõhjavesi arvatavasti üsnagi tõhusalt eraldatud ja küllap just seetõttu ka seni suurema tähelepanuta jäänud.

Ferguson ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Geophysical Research Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.