Värskest teadusuuringust ilmneb, et Gröönimaa jõgede ja fjordide vee elavhõbedasisaldus on võrreldav olukorraga mõne Hiina tööstuspiirkonna jõgedes.

Jon Hawkins Ameerika Ühendriikide Florida Osariigiülikoolist ja ta kolleegid mõõtsid elavhõbedat Gröönimaa edelaosa sulavetes. Tulemused on avaldatud ajakirjas Nature Geoscience.

Teadlaste algne eesmärk oli mõõta kolmes jões ja kahes fjordis hoopis toitainete sisaldust, et hinnata sulavee rolli ranniku ökosüsteemis. Kuid suureks üllatuseks osutus väga kõrgeks elavhõbeda kontsentratsioon.

Tavaliselt on jõevees elavhõbedat üks kuni kümme nanogrammi liitri kohta. See on võrreldav liivatera suuruse elavhõbeda tilgaga olümpiavõistluste ujumisbasseinis.

Gröönimaa jõe- ja fjordivees oli elavhõbedat aga kümneid kordi rohkem, üle 150 nanogrammi liitri kohta.

Analüüs näitas, et elavhõbedat sisaldas eelkõige jõeveega kaasa kandunud piimjas muda. Tegu on siis arvatavasti loodusliku elavhõbedaga, mis pärineb maast enesest. Täpsem seletus praegu puudub.

Ei ole ka veel teada, kui kaugele Gröönimaa rannikust kõrgenenud elavhõbedasisaldus ulatub ja kui suurel määral siseneb elavhõbe mereolendite toiduvõrgustikku.

Mereolendite kehas võib elavhõbeda sisaldus tõusta päris kõrgeks. Põhimõtteliselt varitseb saastumisoht ka Gröönimaa lähistelt püütud lesta, turska ja krevette. Kuna Gröönimaa liustikud rohkem sulavad kui kasvavad, siis ähvardab elavhõbedasaaste veelgi suureneda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25