Romain Hugonnet Prantsusmaalt Toulouse'i Ülikoolist ja ta kolleegid arvutasid paarikümne aasta jooksul satelliitidelt kogutud ja hiljuti avalikult kättesaadavaks tehtud andmete põhjal välja, et alates 2015. aastast on maailma mäestikuliustikud kaotanud igal aastal kokku keskmiselt 298 miljardit tonni jääd ja lund.

Liustike sulamisest aasta jooksul tekkinud vesi võiks katta Eesti kuue ja poole meetri paksuse kihina. Suur osa sellest veest kergitab aga tegelikult maailmamere pinda.

Ajavahemikus 2000 kuni 2004 oli liustike sulamisel aasta jooksul tekkinud vee kogus 220 miljardit tonni ehk alla viie meetri Eesti peale.

Pool liustike mahu kaost tekib seejuures Põhja-Ameerika mäestikes. Eriti tempokalt sulavad liustikud Alaskal, kus näiteks Columbia liustik sulab igal aastal 35 meetrit lühemaks.

Maailma enam kui 200 tuhandest liustikust sulavad praegu umbes pooled, sealhulgas kuni veel viimase ajani vastu pidanud Tiibeti liustikud. Kasvavad vaid mõned liustikud Islandil ja Skandinaavias, kus on suurenenud sademete hulk.

Hugonnet' ja kolleegide uuring rajaneb kolmemõõtmelistel liustikupiltidel, mis hõlmavad peaaegu kõiki maailma liustikke väljaspool Gröönimaad ja Antarktist.

See annab võimaluse olla palju täpsem varem tehtud uuringutest, milles on globaalsetele järeldustele jõutud palju väiksema arvu liustike andmetele toetudes.

Tulemused on avaldatud ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25