Uuringu autorid võtsid luubi alla magnetpooluste nihke. Selle käigus triivivad Maa magnetilised põhja- ja lõunapoolus planeedi pinnal ringi, kaugenedes või lähenedes oma geograafilistele nimekaimudele, vahendab ScienceAlert.

Teadlased on pooluste nihet püüdnud seletada mitmeti. Näiteks oletatakse, et Maa pinna all esinevad ulatuslikud sularaua anomaaliad. Teadlaste sõnul annavad nähtusele hoogu teisedki tegurid, sealhulgas inimtekkeline kliimamuutus.Uue uuringu juhtivautori, Hiina maateaduste ja loodusressursside instituudi teaduri Shanshan Dengi sõnul hakkasid magnetpoolused 1990. aastatel kiiresti suunda muutma tõenäoliselt just kliimasoojenemise ja mandrijää sulamise tõttu.

Oma töös vaatlesid Deng ja kaasautorid, mil määral andsid poolustenihkele hoogu samal ajal aset leidnud Maa veevarude ümberpaiknemine. Viimaste hulka võib lugeda nii liustike sulavee maailmamerre jõudmise kui ka maa-aluste mageveevarude pumpamise pinnale. Need mõjutavad ka massi jagunemist Maal. Arvestades, et Maa pöörleb, mõjutab selle jaotus, kuidas planeet seda täpselt teeb. 

Uuringuga mitteseotud Zürichi Ülikooli kliimateadlase Vincent Humprey sõnul lisab uus uuring pooluste triivi küsimusse uue põneva tahu. Nimelt osutab töö, et mass paikneb ümber sedavõrd ulatuslikult, et kallutab planeedi telge.

Ehkki magnetpoolused nihkuvad mingil määral alati ning teadlased on nähtust jälginud juba üle sajandi, on triivimise kiirus viimastel kümnenditel järsult kasvanud. Nii nägidki teadlased 1990. aastatel esimest korda, kuidas magnetiline põhjapoolus nihkus läänest itta.

Mida aasta edasi, seda suuremaks muutub nihke mõju. Kui poolused liiguvad sadu kilomeetreid algsest asukohast eemale, tuleb teadlastel kohendada maailma magnetmudelit, mis on kõigi maailma navigatsioonisüsteemide alustala.

Töö autorid lähtusid oma arvutustes USA kosmoseagentuuri Maa gravitatsioonivälja kaardistava kaksiksatelliidi GRACE kogutud andmetest, oletatavast liustikukaost ja alates 1980. aastatest maapõuest välja pumbatud põhjavee hulgast. Tuli välja, et poolustenihkele annab enim hoogu alates 1990. aastatest kliimamuutuse tõttu sulanud jää.

Jää sulamise kõrval nimetavad autorid teisi võimalikke põhjuseid, nagu kliimamuutuste õttu nähtav Maa veevarude muutus liustikevabadel aladel. Samuti aitab kaasa liigne põhjaveega põldude kastmine  ja muu raiskav inimtegevus.

Praegust Maa teljenihet hindavad teadlased veel sedavõrd väikeseks, et inimesed ei pane seda oma argielus kuidagi tähele. Siiski viitavad uuringu tulemused veel ühele inimkonna raiskava ressursikasutuse ohtlikule tagajärjele. Massi jaotus võib muutuda Maal nii palju, et see hakkab oluliselt mõjutama meie koduplaneedi pöörlemist.

Õhku jääb ka küsimus, kuidas mõjutab jää jätkuv sulamine ja põhjavee jätkuv kasutamine teljenihkeid tulevikus. Samuti näitab alles aeg, millised on nende väikeste muutuste tagajärjed.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Geophysical Research Letters.