Kaplinna vesi tuleb reservuaaridesse mägedest ja reservuaarid on praegu kuivad. Praeeguseks on seal valitsenud aga kolm aastat põud ja Kaplinna ümbritseva seitsme tammi veenivoo on järsult langenud.

Juba praegu jagatakse inimestele vett 25 liitri kaupa päevas. Sellest peab jaguma kõigiks toiminguteks. Autor: SCMP.com

Samas 2014. aastal ajasid eelmainitud tammid aga üle. “Maailmas toimuvad nähtused on tavaliselt tsüklilised. Ma usun, et see terav olukord, mis nüüd saabub kui nullpäeval antakse relvastatud sõjaväe valve all inimestele 25 liitrit vett päeva kohta, see olukord ei pruugi nii jääda,” ütles Munter “Vikerhommikule”

Nimelt on Kapplinnal suur põhjaveevaru, millest on kasutusele võetud vaid vaevalt pool. Kriisist välja tulemiseks ja edasiste kriiside vältimiseks peaksid nad hakkama oluliselt rohkem kasutama põhjavett, leiab Munter.

Kui palju seda põhjavett jagub? Munter sedastab, et põhjaveevaru on üks kindlamaid joogiveevarusid, mis ei saastu nii kergelt kui pinnaveed. “Veekriiside puhul igas riigis tulekski kõigepealt vaadata seda, kuidas on põhjavee varude seisund ja nende kasutamine.”

“Teine võimalus on ehitada merevee magestamise jaam,” märgib Munter. 2017. aasta augustis pidigi see minema käiku, kuid praeguseks ei ole see jaam veel tööle hakanud.

Kuid ka mereveest joogivee saamine on väga kallis, ehkki see on aasta-aastalt läinud odavamaks.

Järgnevas videos räägib Kapplinnas elav Külliki Lugna, milline on seal olukord joogiveega.

7 aasta prognoos: iga viies inimene joogiveepuuduses

Lähema seitsme aasta jooksul jõuab maailm olukorda, kus üks inimene viiest kannatab veepuuduse all.

Millistes riikides võib joogiveevaru kriis olla lähedal? Juba praegu võib lähiaastatel ohustada sama olukord Põhja-Aafrikat, Lähis-Ida, riikidest täpsemalt Liibüa, Jeemen, Etioopia, Afganistan.

• Etioopias elab 97 miljonit inimest. 40 protsenti nendest ei oma juurdepääsu puhtale joogiveele.
• Kambodžas pole puhast joogivett 84 protsendil puhast joogivett. Mekongi jõgi on saastatud.
• Haitil ei saa puhast joogivett 50 protsenti inimestest.
• Indias on veekogud saastanud oma kommunaalreovetega. 2009. aastal Indias toimunud veekonverentsil arutati, millise tehnoloogiaga puhastada looduslikku vett joogivee tasemeni. India veespetsialistid otsivad odavat ja tõhusat meetodit, kuid on olemas kas odav või tõhus tehnoloogia, kuid mitte mõlemat ühes.
• USAs on probleeme California piirkond, kus nende peamine veekulu on niisutusvesi ning selleks, et veekriisi vältida, on nad hakanud tõsiselt puhastama oma heitvett, kasutades membraanprotsessi, aga ka Tallinnaga sarnaselt osoneerimist. Ja seda vett kasutavad nad kastmisel.

Kas tegu on kliimasoojenemise mõjuga? “Kliima suhtes on teadlased erinevatel seisukohtadel,” märkis Munter. Ühed teadlased pooldavad, et kliima soojeneb. Teised ütlevad, et kõik oleneb päikese soojenemisest ja varsti läheneb külmenemise periood.

“Ma isiklikult arvan, et põuale järgneb vihmaperiood ja vihmaperioodile järgneb mõnikord jälle tavaliselt põud.” Seega pole olukord Kapplinnas sugugi tagasipöördumatu, leiab Munter.

Eestil pole põhjust olla muretu

Eestis oleme harjunud, et vett on piisavalt. Meie põhiline joogiveevaru on põhjavesi. “Sellesse tuleb suhtuda tõsise ettevaatlikkusega, sest mõnes piirkonnas nagu näiteks Ida-Viru põlevkivibassein, kus on teada, et põhjavee kvaliteeti hinnatakse juba mitte heaks, vaid halvaks.” Seal on põhjavees kõrgenenud soolsus, sulfaatide sisaldus, karedus, vesi on reostunud fenoolidega jmt.

Kui põhjavesi on juba saastunud, ei ole seda enam kuigi lihtne puhastada. On siiski olemas tehnoloogiad, mis seda vett suudavad puhastada, kuid need tehnoloogiad on kallid.

Pikemat lugu Eesti põhjavee olukorrast saab vaadata täna õhtu “Aktuaalsest kaamerast”.