Heleda jää kadudes paljastub tumedam vee- või maapind, mistõttu päikesevalgust ja -soojust peegeldub vähem ja neeldub rohkem. Nõnda seda soojust maasse ja vette juurde kogunebki, ja seepeale soojeneb ka alumine õhukiht.

Seda on laias laastus teatud ennegi, kuid nüüd on Ricarda Winkelmann Saksamaalt Potsdami kliimamõju-uuringute instituudist koos kolleegidega nähtust senisest täpsemini mudeldanud.

Nad kirjutavad nüüd ajakirjas Nature Communications, et juhul kui neist neljast paigast – suviselt Põhja-Jäämerelt, Gröönimaalt, Lääne-Antarktisest ja maailma mäetippudelt – jää kaob, ja kui muudel põhjustel tõuseks maailma keskmine õhutemperatuur poolteist kraadi, siis jääkao toimel lisanduks sellele veel  0,43 kraadi juurde.

Mudelist selgus ka, mis lisasoojenemist millisel määral põhjustaks. 55 protsendi ulatuses oleks see 0,43 kraadine temperatuuritõus tingitud maa- või veepinna peegeldavuse ehk albeedo kahanemisest jääpinnaga võrreldes.

30 protsendi ulatuses põhjustaks jääkao järgset soojenemist veeaur, mida soojemasse õhku rohkem mahub ja mis omakorda võib kasvuhoonegaasina toimida. 15 protsendi ulatuses põhjustab lisasoojenemist pilvisuse tihenemine.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.