Nii polnud ka mikroobe uurival Colorado Boulderi Ülikooli ökoloogil Noah Fiereril põhjust arvata, et 204 mullaproovi, mis ta kolleegidega Antarktikas asuvast Shackletoni liustikust võtsid, oleksid kuidagi teistsugused, kirjutab Science News.

Tüüpiliselt sisaldab lusikatäis mulda miljardeid mikroorganisme. Ka Antarktika teistest piirkondadest kogutud mullaproovides on tavaliselt vähemalt mitu tuhat mikroobi grammi kohta.

Nii eeldas ka Fierer, et tema mullaproovides on vähemalt natukenegi elu. Olgugi, et Shackletoni liustik on üks külmemaid ja kuivemaid kohti maamuna peal.  

Üllataval kombel puudusid mullaproovidest mikroobid aga sootuks.

Fiereri teada on see esimene kord, kui teadlased on leidnud mulda, kust elu puudub. Leid viitab sellele, et väga külmad ja kuivad elutingimused seavad siiski mikroorganismide elule ette mingi piiri.

Ühtlasi toob pealtnäha elutu Antarktika pinnas esile küsimuse, kuidas üldse tõestada negatiivset teadustulemust, näiteks otsides elu teistel planeetidel. Kuidas tõestada, et mitte midagi ei leitud?

Ükski mõõtmine pole ju kunagi täiesti täpne, mis jätab alati kahtluse, et midagi jäeti märkamata. Ka Fierer katsetas kolleegidega aastaid, proovides mitmeid uurimismeetodeid, enne kui oli oma tulemuses piisavalt kindel, et see ka teadusajakirjas välja tuua.

Ka praegu väidavad teadlased mitte seda, et need Antarktika mullad on eluvabad, vaid seda, et nad lihtsalt ei suutnud muldadest elu avastada.

Elu väljaspool Maad otsivad teadlased on sama keerulise ülesande ees. See, mida nemad üritavad näiteks Marsil teha, on omamoodi vastupidine sellele, mida üritasid ökoloogid Antarktikas. Tõestada, et Maal elu puudub, on sama keeruline, kui tõestada, et Marsil elu on.

Uurimus on avaldatud teadusajakirjas Journal of Geophysical Research: Biogeosciences.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.