"(Ülesvõte näitab) vanimat jäädvustatud valgust universumi ajaloos, enam kui 13 miljardi – las ma ütlen seda uuesti – 13 miljardi aasta tagusest ajast. Seda on isegi raske hoomata," märkis Biden pressikonverentsil.

Esimene laiemale avalikkusele suunatud ülesvõte jäljendab seni astronoomide üheks peamiseks tööhobuseks olnud Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud pilti. Kui aga Hubble pidi sedavõrd kaugete galaktikate pildile püüdmiseks jälgima taevalaotuses sama punkti kümme päeva, siis James Webbi teleskoobil võttis parema tulemuse saavutamine pelgalt 12,5 tundi. Kuna kosmoseteleskoop teeb vaatlusi laiemas infrapunases spektriosas, avab see seejuures võimaluse saada paremini aimu kaugete objektide keemilisest koostisest.

Kosmosesügavuste vaatlemist hõlbustas lisaks ligikaudu nelja miljardi valgusaasta kaugusel asuv galaktikaparv SMACS 0723. Parve mass muudab aegruumi hiiglaslikuks läätseks, mis aitab koondada Maa suhtes selle taga asuvaid valgusosakesi. Ehkki gravitatsioonilääts tekitab moonutusi, võimaldab see pildile püüda muidu tabamatuks jäävaid tuhmimaid galaktikaid.

Astronoomid tegid kosmoseteleskoobi võimete proovile panemiseks selle esimestel vaatlusnädalatel teisigi pilte. Neid esitleb NASA teisipäeval Eesti aja järgi kell 17.30.

Kui Hubble'i peapeegli läbimõõt on 2,4 meetrit, siis Webb'i teleskoobi mesikärge meenutava peapeegli läbimõõt küündib 6,5 meetrini. Kuigi see ei mõjuta piltide teravust, võimaldab märgata see 10–100 korda kahvatumaid objekte kui Hubble. Lisaks varasemast kaugemal asuvate galaktikate ja teiste kaugete seiramisele loodavad astronoomid, et teleskoop avab uue peatüki ka Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide uurimisel.