Webbi kosmoseteleskoobil jätkub kütust enam kui kümneks aastaks
James Webbi, ajaloo võimsaima kosmoseteleskoobi orbiidile lähetamiseks kasutatud kanderakett tõukas selle sedavõrd õigele kursile, et teleskoobi enda kütust tuleb selle korrigeerimiseks kasutada ennustatust vähem.
Kava kohaselt hakkab tiirlema Webbi kosmoseteleskoop Maast ligikaudu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. Teist Lagrange'i punkti varjutab pidevalt Maa, aidates varjestada seda Päikese kiirguse eest. Samas nõuab seal püsimine suhteliselt vähe vaeva. Kuigi lõviosa teleskoobi õigesse kohta saatmiseks tehtud tööst tegi ära Arianespace'i kanderakett Ariane 5, tuleb kursi parandamiseks kasutada ka teleskoobi enda küljes olevaid põtkureid.
Seejuures kasutatakse selleks sama kütust, mida läheb hiljem tarvis teleskoobi orientatsiooni ja teises Lagrange'i punktis hoidmiseks. Teleskoobi orbiidile saatmiseks andis USA kosmoseagentuur Euroopa Kosmoseagentuurile sedavõrd palju mänguruumi, et kõige vähem oleks võinud jätkuda teleskoobil kütust viieks aastaks.
Webbi praeguse kursi analüüsil leidsid aga NASA insenerid nüüd, et kanderaketi sooritus osutus üle ootuste heaks. Kord kohale jõudes leidub teleskoobi pardal piisavalt kütust, et vaatlusi saaks teha kaugel kauem kui kümme aastat. Viimane selgitab ka, miks avanesid Webbi päikesepaneelid oodatust varem. Päikese suhtes õige orientatsiooni saavutamine võttis aega ennustatust vähem.
Närvikõdi jätkub veel nädalateks
Webbi teadusaparatuuri Päikese soojuskiirguse eest kaitsva varju laius ja pikkus ulatuvad vastavalt 12 ning 22 meetrini. Sarnaselt oli selle 6,5-meetrise läbimõõduga peapeegli läbimõõt kaugelt liiga suur, et see oleks mahtunud kanderaketi lastiruumi, misläbi volditi need enne raketi starti kokku.
Ainuüksi päikesevarju täielikult avamiseks peavad töötama aga veatult kaheksa elektrimootorit, 139 täiturit ja veel sadu väiksemaid komponente. Esialgu on sujunud kõik plaani kohaselt – nii päikesekaitse esi- kui ka tagaosa avanes veatult. Selle täielik avamine võtab veel neli päeva. Seejuures pole päikesevarju avamiseks varusüsteeme ja teleskoobi parandamiseks asub see Maast liiga kaugel.
Enne teise Lagrange punkti jõudmist tuleb sarnaselt töökorda seada veel teleskoobi sekundaarpeegel ning peapeegel koos selle mesikärgi meenutava 18 alamosaga.
Esimesi näidispilte võib oodata teleskoobilt kuue kuu pärast. Anuüksi teleskoobi enda jahtumine võtab kaks kuud ja infrapunaspektri keskosa jälgimiseks kasutataval instrumendil veel 40 päeva.
Webbi teleskoobiga loodetakse saada eeskätt parem ülevaade noorest universumist, Päikesesüsteemi välisosast ja eksoplaneetide koostisest. Teleskoobi ehitamine, orbiidile saatmine ja selle töös hoidmine vähemalt järgmise viie aasta jooksul läheb kokku maksma üle kümne miljardi dollari.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa