Kui leid lõpliku tõenduse saab, siis tähendab see, et ka kaugete tähtede ümber tiirutavatest eksoplaneetidest on päris paljudel looduslikke kaaslasi ehk eksokuusid.

Lõpliku tõenduse tulekuni võib aga minna veel omajagu aega, sest ka veel esimese avastatud eksokuukandidaadi tegelik olemasolu ei ole veel kindel.

Uurimistööd juhtis David Kipping Ameerika Ühendriikide Columbia Ülikoolist. Sama teadlasrühm oli aastal 2017 ka esimese võimaliku eksokuu avastaja.

Nüüd märkasid Kipping ja kaaslased eksokuu kandidaati planeedi Kepler 1708b juures, umbes 5500 valgusaasta kaugusel Maast, Luige ja Lüüra tähtkuju piirimail.

Uus kuukandidaat on umbes kolmandiku võrra väikesem kui Kippingi rühma esimene eksokuu-leid, mis on umbes planeet Neptuuni mõõtu ja tiirutab samuti Jupiteri suuruse planeedi Kepler 1625b ümber. Mõlemad võimalikud eksokuud on ehituselt tõenäoliselt samasugused gaashiiglased nagu Jupiter ja Saturngi.

Teadlaste arvates on võimalik, et nad alustasid oma eksistentsi iseseisvate planeetidena, kuid on mingil hetkel tõmmatud suurema planeedi orbiidile. Mõlemad võimalikud eksokuud asuvad koos oma planeediga oma tähest ka suhteliselt kaugel.

Kipping ja kolleegid otsivadki eksokuid meelega tähest kaugemate planeetide juurest, sest eeldavad, et neil võib suure tõenäosusega olla samuti rohkesti kaaslasi nagu meie Päikesesüsteemi kaugematel hiidlpaneetidel Jupiteril ja Saturnil.

Oma praeguses uuringus, mille tulemused on avaldanud ajakiri Nature Astronomy, uurisid Kipping ja kolleegid läbi 70 kosmoseteleskoobi Kepler avastatud planeedi kohta kogutud andmed. Eksokuule viitavaid märke panid nad tähele ainult selle ühe, Kepler 1708b juures.

Loodetavasti suudab esimesel jõulupühal Maalt startinud uus kosmoseteleskoop James Webb võimaliku eksokuu tegeliku olemasolu kohta kindlamaid andmeid saada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.