Saturni kuu Mimase pinna all võib olla meri

Foto: Cassini/NASA

Saturni suuruselt seitsmenda kaaslase Mimase jäise pinna all võib loksuda suur meri, hoolimata sellest, et 400-kilomeetrise läbimõõduga taevakeha kraatriterohkel pinnal ei paista sellest mingeid märke.

Ameerika teadlased väidavad, et jääaluse mere olemasolule viitab Mimase kerge kõikumine orbiidil. Kõikumist ehk libratsiooni mõõtis omal ajal Saturni süsteemis tiirelnud kosmosesond Cassini.

Alyssa Rhoden Southwesti Teadusinstituudist ja ta kolleegid on nüüd neid mõõtmisi põhjalikumalt analüüsinud ja annavad oma mõtetest teada ajakirjas Icarus.

Mõtted põhinevad arvutimudelil, mis rehkendas, kuidas orbiidil kõikumine taevakeha sisemust liigutab ja kui palju sellega soojust tekitab.

Mudel näitas, et soojust tekib arvatavasti piisavalt selleks, et hoida jääkatte alust merd põhjani külmumast, kuid siiski nii vähe, et mere pinnal saaks püsida paks jää. Mudeli järgi tundub jääkatte paksus olevat 24–31 kilomeetrit.

Autorid kirjutavad, et nende tulemus võiks saada tuge ka teiste jääaluse merega planeedikaaslaste lähemast uurimisest. Praegu ongi Jupiteri süsteemis tiirutaval kosmosesondil Juno kavas teha möödalend Jupiteri kaaslasest Europast, et mõõta sealseid soojusvooge. Mõne aasta pärast kavatseb NASA saata Europat uurima ka kosmosesondi Europa Clipper.

Pinnaaluste merede lai levimus Päikesesüsteemi taevakehade seas on üks plandeediteaduse viimase paarikümne aasta suuremaid avastusi. Neis veekogudes arvatakse võivat leiduda ka elu.

Kui ka eksoplaneetide ja nende eksokuude seas on samasugused mered levinud, siis on elu olu väljavaated kogu maailmaruumis selle võrra suuremad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: