Piltide kokkupanekuks vaatlesid astronoomid Galaktika keset 200 tunni jooksul Lõuna-Aafrika raadioastronoomia observatooriumi (SARAO) MeerKAT-i teleskoobiga. MeerKAT koosneb 64 antennist, mis on paigutatud kaheksakilomeetrise läbimõõduga ringi sisse. Seeläbi on tegu ühe maailma kõige tundlikuma raadioteleskoobiga, vahendab Space.com.

Nüüd ühendasid teadlased omavahel 20 eraldiseisva vaatluse käigus kogutud andmed, saades tulemuseks mosaiigi, mis kattis lõpuks taevast täiskuuga võrreldes 30 korda suurema ala. Saja megapikslise mosaiigi teravus ja sügavus andis uurijatele 25 000 valgusaasta kaugusel asuvast piirkonnast enneolematult hea ettekujutuse.

Mosaiigil on näha pea tuhandet mõistatuslikku kiudu, millel on pikkust kuni 150 valgusaastat ja mida ümbritsevad tugevad magnetväljad. Filamendid paiknevad kahekaupa ja kobarates, kohati ka ühtlaste vahedega kõrvuti nagu kitarrikeeled. 

Kuigi esmakordselt silmati neid enam kui 35 aasta eest, on magnetniitide tekkemehhanism jäänud teadlastele mõistatuseks. Nüüd näitas uus kujutis, et filamente leidub seni arvatust kümme korda rohkem. Astronoomid loodavad, et avastus aitab lõpuks ka kiudude tekkeloosse selgust tuua.

Mosaiigilt võib leida veel terve rea kosmilisi nähtusi. Näiteks on pildil näha tekkiva supernoova jäänukeid ehk sureva hiidtähe plahvatuse käigus ilmaruumi paiskunud ainet. Pildilt leiab veel gaasipilvi, tähepurskeid ja Linnutee keskmes luurava supermassiivse musta augu Sagittarius A* varju, mis on Päikesest umbes neli miljonit korda raskem. Näha on ka mitut kompaktset raadiolainete allikat, millest nii mõnigi võib olla mõne kaugema galaktika keskmes asuv must auk.