Kui päris täpne olla, siis on esialgu tegemist veel hajusparvekandidaatidega. Edasistes uuringutes tuleb vaadata, kas tähed neis kandidaatides ikka on üksteisega gravitatsiooniliselt seotud.

Hajusparve tähed peavad definitsiooni järgi olema tekkinud ühes ja samas molekulipilves ja nende raskusjõud peab neid küll nõrgalt, kuid ikkagi märgataval määral koos hoidma.

Zhihong He Nanchongis asuvast Lääne-Hiina Kõrgemast Normaalkoolist ja ta kolleegid annavad eelretsenseerimata võrguvaramusse arXiv üles pandud artiklis teada, et on Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobi Gaia teise ja kolmanda andmeilmutuse põhjal saanud jälile tervelt 541 senitundmata hajusparvekandidaadile.

Seda, millised Gaia vaadeldud üksiktähed võiksid omavahel hajusparvi moodustada, analüüsisid teadlased vabakasutuses oleva tarkvarapaketiga.

Uusi parvekandidaate leiti nii Linnutee spiraalharudest kui ka nende vahele jäävatest tühjematest piirkondadest. Suurem osa leidudest jääb Maakerast kuni 10 000 valgusaasta kaugusele, galaktika kesktasapinnast aga kuni 800 valgusaasta kaugusele.

Esialgsel analüüsil tundub, et suuremas osas parvekandidaatidest liiguvadki tähed oma galaktilisel orbiidil üheskoos, mis osutab, et küllap on tõepoolest tegu päris tõeliste parvedega.

Hajusparvi on astronoomidel tähtis täpsemalt uurida, sest neis võib peituda teavet nii tähtede kui ka galaktika arenguloo kohta.

Mõnesid hajusparvi on inimesed saanud palja silmaga vaadelda juba ammusel ajal, nagu näiteks Plejaade ehk Taevasõela Sõnni tähtkujus.

Peale hajusparvede on olemas ka kerasparvi. Neis on tähti palju rohkem kui hajusparvedes, lausa mitusada tuhat, aga kerasparvi on Linnutees seni teada ainult umbes 150 ehk kümme korda vähem kui hajusparvi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.