Kuu pinna simulatsiooni rajasid teadlased seni Tõraveres kasutuseta seisnud maa-alusesse keldrisse, sest seal on piisavalt pime ja palju ruumi.

"Oleme vaadanud järjest pilte, mis on pärit Apollo missioonidelt ja reaalselt Kuu pinnalt. Sellele vastavalt sättisime siia üles väikese tüki Kuu pinda. Ja sättisime valgustust selle jaoks, et kuidas täpselt valgus Kuu peale läheb. See on väga erinev Maaga, väga kitsas valgustus, väga teravad varjud," rääkis Tartu ülikooli observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juht Mihkel Pajusalu.

Kuigi visuaalselt jäljendab ruum Kuu pinda, on sealne pinnamaterjal siiski midagi muud.

"Kuu pinnatolm on tegelikult väga kahjulik inimesele, see on tegelikult ülimalt kantserogeenne, see on sisuliselt asbest. Sellepärast tegelikult väga detailse pinnaga Kuu simulaatoreid tehakse väga harva, sest nendega ringikäimine on ohtlike ainetega ringi käimine. Siin on suhteliselt tavaline, veidike tumedam liiv. Aga liiv, mis meie piltide järgi võimaldab sarnaseid tingimusi tekitada," selgitas Pajusalu.

Kosmosepunker on koht katsetamiseks, kuidas toimiksid observatooriumis arendamisel olevad kuukulgurid ja kaamerad Kuul. Näiteks pühapäeval prooviti graniitliivapinnal sõita robotplatvormiga, mille alusel loob Eesti ettevõte Milrem Robotics kuukulgurite tarkvara.

"Nagu me siin täna nägime, siis just see liivane pind ja üldine liikumine – lindid tulevad väga tihti maha. Siin me saame väga hästi katsetada, kuidas teha nii, et tulevikus ei juhtu niimoodi./.../ Valgus on täiesti teistmoodi, mis on igasuguse pildituvastuse ja kõige sellega kaasnevaga väga kasulik, et just andmeid koguda," rääkis observatooriumi robootika ja masinate spetsialist Tarvi Tepandi.

Tartu ülikooli observatooriumi kosmoseprojektide arv ja seega ka sellise ruumi vajadus on aastatea aina kasvanud. Näiteks arendavad nad seal ka komeedivaatluskaameraid ning kuukaameraid, mis lähevad päris Kuule juba järgmisel aastal.