Must auk uitab üksikuna tähtede vahel

Foto: NASA

Musti auke on teada suuremaid ja väiksemaid, kaugemaid ja lähemaid. Ometi on kõik seni avastatud mustad augud olnud ikka mõnes niisuguses paigas, kus lähedal on olnud ka tavalist, nähtavat ainet.

See on ka mõistetav, sest just musta augu toime nähtavale ainele teeb ta tihtilugu endagi avastatavaks – kui just ei ole tegu suure musta auguga, mis suures kokkupõrkes gravitatsioonilaineid tekitab. Nüüd aga on astronoomid esimest korda avastanud musta augu päris tühjas, tähtedevahelises ruumis.

Avastuse tegi võimalikuks gravitatsiooniläätse nähtus. Astronoomid panid tähele, et ühe tähe asukoht taevas paistis ühtäkki muutuvat.

Muutuse sai nende teada põhjustada ainult gravitatsioonilääts: mõni suure massiga keha painutas tähelt kiirgunud valguskiiri, nii et need jõudsid nüüd Maale natuke teise nurga alt.

Kuna põhjalikel vaatlustel kosmoseteleskoobiga Hubble ei õnnestunud tuvastada, et läätsenähtust põhjustav keha ise midagi kiirgaks, jäigi üle järeldada, et tegemist on tähtedevahelises ruumis üksikuna uitava musta auguga.

Nüüd kirjutavad Kailash Sahu Ameerika Ühendriikidest Baltimore'ist Kosmoseteleskoobi Teadusinstituudist ja ta kolleegid võrguvaramusse arXiv üles seatud artiklis, et tegu ongi esimese teadaoleva üksiku tähtedevahelise musta auguga.

Teadlastel õnnestus määrata ka musta augu mass, umbes seitse Päikese massi, ja kaugus meist, umbes 5000 valgusaastat. Nad arvutasid välja sellegi, et must auk liigub kiirusega umbes 45 kilomeetrit sekundis.

Avastuseni jõudmine võttis päris kaua aega, sest tähte hakkasid astronoomid järjepidevalt vaatlema juba aastal 2011. Esialgu äratas nende huvi tähe äkiline helenemine arusaamatul põhjusel, kuid tähe asupaiga näiv muutus taevavõlvil tegi uurimistöö veelgi põnevamaks.

On arvata, et musti auke liigub tähtedevahelises ruumis veelgi, võib-olla isegi üsna rohkesti. Samas mitte kõik nad ei tarvitse sattuda gravitatsiooniläätse rolli, mis võimaldaks neid suure töö ja vaevaga avastada.

Must auk on ruumipiirkond, mille keskel on aine nii tihedaks kokku tõmbunud, et mitte miski, ka mitte valgus ei pääse august välja.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: