Avastatud must auk või neutrontäht asub meist umbes 5000 valgusaasta kaugusel.

See avastati kosmoseteleskoobi Hubble ja kahe maapealse teleskoobi vaatlusandmetest niinimetatud mikroläätse nähtuse põhjal. See tähendab, et must auk või neutrontäht, mida ennast ju otseselt näha ei ole, liikus ühe kaugemalt paistva tähe eest läbi ja painutas tähe valguskiiri, mistõttu need koondusid ja täht näis korraks heledamaks minevat.

Andmeid analüüsis kaks eri teadlasrühma, analüüsi tulemused tulid mõnevõrra erisugused.

Casey Lam ja Jessica Lu Ameerika Ühendrkiikidest Berkeley California Ülikoolist kirjutavad koos oma lähemate kolleegidega võrguvaramus arXiv, et must auk või neutrontäht on meie Päikesest 1,6 kuni 4,4 korda suurema massiga.

Ameerika Ühendriikides Baltimore'is asuva Kosmoseteleskoobi Teadusinstituudi rühm eesotsas Kailash Sahuga jõudis aga järeldusele, et tegemist on kindlasti just musta auguga, millel on massi 7,1 korda rohkem kui meie Päikesel.

Olgu ta must auk või neutrontäht, ikka on ta supernoovana plahvatanud suure tähe jäänuk, suure massiga, kuid kogult suhteliselt väike keha või nähtus; musta augu aine on tõmbunud kokku pisikeseks täpiks, neutrontähes ei lase neutronite rõhk ainel päris nii äärmuslikult kokku tõmbuda.

Igal juhul on avastus tähtis, sest praeguste vaatlusmeetoditega ei ole tähe eest läbi liikuvale üksikule mustale augule või neutrontähele lihtne peale sattuda. Palju lihtsam on musti auke ja neutrontähti avastada siis, kui nad tiirutavad mõne näha oleva tähe ümber.

Ameerika Ühendriikide kosmoseametil NASA on aga kavas peagi orbiidile saata kosmoseteleskoop Nancy Grace Roman, millest oodatakse tuhandete mikroläätse-juhtumite märkamist ja rohkesti mustade aukude avastamist.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.