Nüüd aga on rühm astronoome justkui jõulukingituseks, justkui kotitäieks piparkookideks avastanud ühekorraga vähemalt 70 niisugust ulguplaneeti.

Nsria Miret-Roig Prantsusmaalt Bordeaux' Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid selle saavutuseni, kui olid läbi uurinud paljude teleskoopidega, peamiselt Tšiilis tegutseva Euroopa Lõunaobservatooriumi omadega, aga ka kosmoses tiirutavatega kogutud vaatlusandmed ühe meile suhteliselt lähedal paikneva tähetekkepiirkonna kohta Skorpioni ja Maokandja tähtkujus.

Kasutatud andmestik, mis ulatus mahult kümnete terabaitideni, oli kogunenud paarikümne aasta jooksul.

Teadlased määrasid nende andmete põhjal suurel taevaalal asuvate kümnete miljonite valguse ja muu kiirguse allikate heledust, värvust ja väikesi nihkeid. Nii said nad jälile ka kõige tuhmimatele allikatele ses piirkonnas, millest paljud osutusidki lõpuks ulguplaneetideks.

Nüüd kirjutavad teadlased ajakirjas Nature Astronomy, et on ilma oma täheta planeete avastanud vaadeldud piirkonnas vähemalt 70, aga kui andmeid soodsamalt tõlgendada, siis võib-olla isegi kuni 170.

Teadlased lisavad, et tõenäoliselt eksleb meie galaktikas ulguplaneete, mida edaspidi avastada, veel väga palju, võib-olla isegi mitu miljardit.

Mida rohkem neid mõistatuslikke taevakehi avastatakse, seda paremini oskavad astronoomid aru saada, kuidas nad üleüldse tekivad.

Seni on mõned teadlased välja pakkunud, et ulguplaneedid tekivad gaasipilve kokkutõmbumisel nagu tähedki, ainult et nende pilved on olnud nii väikesed, et tähti neist ei ole saanud. Teiste arvates on nad pigem küll kunagi mõne tähe ümber tiirelnud, kuid teised planeedid on nad oma gravitatsioonijõu toimel süsteemist välja kihutanud.

Kõik huvitatud teadlased loodavad, et palju abi hakkab siin olema praegu Tšiilisse Atacama kõrbe ehitamisel olevast ja mõne aasta pärast tööd alustavast äärmiselt suurest teleskoobist, mis saabki nimeks lihtsalt Äärmiselt Suur Teleskoop.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.