Jupiteri kuud hajutavad selle rõngast
Kuigi Jupiter ja Saturn on väga sarnased planeedid, takistavad Jupiteri suured kuud selle ümber rikkaliku tolmurõnga teket.
Jupiter ja selle naaber Saturn on nii sarnased, et paratamatult tekib küsimus, miks üht ümbritseb võimas rõngasüsteem ja teist mitte. Kuna Jupiter asub Päikesele lähemal, võiksid selle rõngad särada meie silmis isegi eredamalt.
Ehkki Saturni peetakse sageli ainsaks rõngastatud planeediks, on rõngad isegi meie Päikesesüsteemis tegelikult üsna tavaline nähtus. Oma hõredad sõõrid on ka jäiste hiiglaste Neptuuni ja Uraani ümber ning aeg-ajalt võivad need ümbritseda isegi Marssi.
Tegelikult on oma rõngad ka Jupiteri ümber. Need on aga õhukesed, hõredad ja haprad tolmukogumid, mida näeb ainult päikesevalguse taustal.
Nüüd kirjutavad California Ülikooli astrofüüsikud Stephen Kane ja Zhexing Li, et heitsid küsimusse uut valgust. Jupiteri rõngad ei sära, sest planeedi neli suuremat kuud Io, Kallisto, Europa ja Ganymedes takistavad kividel ja tolmul rõngasteks kuhjuda.
Järelduseni jõudmaks viis uurijapaar läbi terve rea simulatsioone Jupiteri ümbritsevate objektidega. Nad arvestasid nii planeedi liikumist oma orbiidil kui ka selle nelja suurema kuu trajektoore. Samuti võtsid nad arvesse rõngasüsteemi tekkeks kuluda võivat aega.
Mudel näitas, et Jupiteril ei saaks Saturniga sarnaseid rõngaid tekkida ja tõenäoliselt pole seda minevikus ka kunagi juhtunud.
Kane'i sõnul on Jupiteri kuud nii tohutud, et need hävitaks kujunevad rõngad õige kähku. Saturni kuud seevastu aitavad oma planeedi rõngaid kujundada ja säilitada.
Jupiteri õhukesed rõngad koosnevadki eeskätt selle kuudelt lendu läinud tolmust, samas kui Saturni ümbritseb peamiselt jää. Ilmselt pärineb see purunenud komeedilt, asteroidilt või üldsegi Saturni külgetõmbejõu mõjul purunenud jäiselt kuult.
Piisavalt suure kuu või isegi mitme lähedus võiks aga Saturnilgi rõngad ära lõhkuda, paisates nende jää planeedi orbiidilt laia ilmaruumi.
Sedalaadi simulatsioonid võivad aidata teadlastel edaspidigi planeetide karmi kujunemislugu mõista. Kane'i sõnul on rõngas planeedi ümber justkui vereplekid kuriteopaigas – need annavad tunnistust võimsast sündmusest, mis jättis endast maha rõngaks kuhjuva aine.
Artikkel on leitav võrguvaramust arXiv ja avaldatakse lähemal ajal ajakirjas Planetary Science Journal.
