Toni Santana-Ros Hispaaniast Alicante Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et asteroid 2020 XL5 on läbimõõdult umbes kilomeetrine, seega umbes kolm korda suurem kui kümmekonna aasta eest esimesena avastatud Maaga orbiiti jagav asteroid 2010 TK7.

Asteroide, mis liiguvad planeediga ühel orbiidil ümber Päikese, on hakatud nimetama troojalasteks, sest esimene selline asteroid, mis avastati tiirutavat Jupiteri orbiidil, nimetati Trooja sõja kangelase Achilleuse järgi. Edaspidi on sedalaadi asteroididele antud nimesid samast eeposest.

Troojalasi ongi teada peamiselt Jupiteri juurest, aga neid on leitud ka Uraani, Neptuuni, Marsi ja Veenuse orbiidilt.

Troojalased ei tiiruta mitte ükskõik millises orbiidi osas, vaid kahes kindlas paigas, niinimetatud Lagrange'i punktides, täpsemalt neljandas ja viiendas Lagrange'i punktis, mis asuvad planeedist vastavalt 60 kraadi eespool ja 60 kraadi tagapool. Neis kohtades on planeedi ja Päikese raskusjõud parajasti just niisuguses konfiguratsioonis, et sinna sattunud keha jääb sinna mõnusasti ka pikemaks ajaks pidama.

Santana-Ros ja ta kaaslased rehkendasid oma avastatud Maa-troojalase kohta välja, et see püsib Maa orbiidi Lagrange'i punktis veel umbes neli tuhat aastat.

Maa troojalasi on üsna keeruline avastada, sest nad püsivad pidevalt enam-vähem 60 nurgakraadi kaugusel Päikesest ja on seetõttu vaadeldavad vaid natuke aega enne päikesetõusu või pärast loojangut, madalal horisondi kohal.

Astronoomid pidid seepärast kõigepealt hoolega valima sobivaid observatooriume, kust sellistel tingimustel saaks vaatlusi teha.

Uus troojalane avastati Hawaii saarestikus asuvas Haleakala observatooriumis tunamullu detsembris. Täpsemaid vaatlusandmeid on kogutud veel mujalgi maailmas üles seatud teleskoopide kaudu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.