Planeet nimega GJ 367b on üks väiksemaid planeete nende ligi 5000 seas, mis on tänaseks teiste tähtede juurest avastatud – läbimõõtu on tal natuke üle 9000 kilomeetri ehk natuke rohkem kui Marsil. Massi poolest jääb see lühikese aastaga planeet aga meie maakerale umbes poole võrra alla.

Kristine Lam Saksamaalt Berlini Tehnikaülikoolist ja ta kolleegid arvutasid planeedi läbimõõdu ja massi välja selle põhjal, kuidas ta mõjutas oma ematähelt meieni jõudnud valgust.

NASA planeediotsingusatelliit TESS mõõtis ära, kuidas tähe valgus õige pisut tuhmus, kui planeet tähe eest läbi liikus. Teiseks järeldasid teadlased tähe valguse sageduste väikeste muutuste järgi, kuidas planeet tähe liikumist mõjutas.

Need mõõtmised pidid olema väga täpsed, sest neist selgus, et täht liikus planeedi mõjul ainult umbes 80 sentimeetrit sekundis.

Planeedi mõõtmete ja massi põhjal väidavad teadlased, et planeedi pind on kivine nagu Maal. Tegu on seega ühega neist vähestest teadaolevatest eksoplaneetidest, mis on nii-öelda Maa tüüpi, kuid Maast väiksemad.

Teadlaste suur soov on leida planeete, mis sarnaneksid võimalikult palju meie maakeraga, ja planeedi GJ 367b avastamist võib pidada sammuks sellelgi teel.

Ülemäärasesse vaimustusse planeedi Maa-sarnasusest ei ole aga ka põhjust sattuda, sest nagu planeedi tiirlemisperioodi ehk aasta erakordne lühidus osutab, tiirutab ta oma tähele nii lähedal, et palavus on ta pinnal üsna üüratu.

Teadlaste arvutuste järgi valitseb planeedi päevapoolkeral umbes 1500 Celsiuse kraadine kuumus. Kui planeedil ka kunagi atmosfääri on olnud, siis on ta selle tänaseks kindlasti kaotanud.

Kuidas sellised ülikiiresti tiirutavad planeedid tekkida võiksid, ei ole teadlastel täpselt teada. On võimalik, et GJ 367b on kunagi olnud suurem, Neptuni-sugune gaasplaneet, millest aga tähe tugeva kiirguse toimel on alles jäänud ainult tahke tuum.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.