Kokkupõrge meteoorkehaga leidis ilmselt aset millalgi 23. ja 25. mai vahel. Ehkki liivatera mõõtu mikrometeoroidi tekitatud kahju on piisavalt suur, et see jätaks jälje teleskoobi kogutavatele andmetele, ei mõjuta see nähtavasti siiski missiooni üldist kulgu, vahendab BBC News.

James Webbi teleskoop lähetati orbiidile mullu detsembris, et see võtaks teatepulga üle inimkonna maailmapilti revolutsiooniliselt muutnud, kuid nüüd vananevalt Hubble'i kosmoseteleskoobilt. Astronoomid lootsid esimesed sellega tehtud ülesvõtted avaldada 12. juulil. NASA kinnitab, et kivikillu tabamus piltide lõplikku kvaliteeti kuidagi mõjutama ei hakka.

Analüüs viitab, et pihta sai peeglisegment C3. Tegu on ühega 18-st berülliumi ja kullaga kaetud plaadist, mis üheskoos moodustavad kärjena teleskoobi 6,5-meetrise läbimõõduga peapeegli.

Karm kosmos

Aine liigub ilmaruumis nii kiiresti, et ka kõige pisemate aineosakeste kokkupõrkel võib vallanduda suurel hulgal energiat. Webbi teleskoop on nüüdseks pihta saanud viis korda, kuid praegune juhtum on neist kõige tähelepanuväärsem.

Erinevalt teistest teleskoopidest kujundati Webbi teleskoop algusest peale avakosmosele avatuks. Selle peegelpindadel puudub samasugune torujas kiirgusvari nagu näiteks Hubble'il. Uue teleskoobi peeglid asetsevad hoopis kõik ühe suure päikesekilbi taga, mis aitab neil säilitada soojuskiirguse registreerimiseks vajalikku ühtlast jahedat temperatuuri.

Teleskoobi loojad oskasid kokkupõrkeid mikrometeoroididega siiski ette näha ja taoliste ettenägematute asjaoludega arvestada nii materjalide valikul, teleskoobi osiste ehitusel kui ka selle võimalike kasutusrežiimide kavandamisel.

NASA Goddardi kosmosekeskuse tehnilise projektijuhi asetäitja Paul Geithneri sõnul arvestas sealne meeskond algusest peale, et Webbi teleskoop peab taluma kosmosekeskkonna tingimusi. Sealhulgas tuleb sel rinda pista Päikese ereda ultraviolettkiirguse ja laetud osakestega, mujalt galaktikast pärit kosmiliste kiirtega ning aeg-ajalt ka Päikesesüsteemi mikrometeoroididelt saadud hoopidega.

Geithneri sõnul kujundati ja ehitati Webbi teleskoop nii optilise, soojusliku, elektrilise kui ka mehaanilise taluvusvaruga, et see jääks töötaks ka peale mitut ilmaruumis veedetud aastat.

Insenerid kohendavad nüüd pihta saanud peeglisegmendi asendit, et vähendada kahjustusest tingitud moonutus. Päris täielikult nad tekitatud kahju mõju siiski eemaldada ei saa.

Praegu koguvad teadlased  teleskoobiga selle võimaluste näitlikustamiseks universumi kohta lähemalt ja kaugemalt vaatlusandmeid. Kuu pärast jagavad astronoomid neid laiema avalikkusega.

Tulevikus kavatsevad teadlased Webbi teleskoobi abil pilgu heita kõige esimeste tähtede süttimisele enam kui 13,5 miljardi aasta eest. Ühtlasi vaatlevad nad teleskoobiga kaugeid planeete, et näha, kas mõni neist võiks olla elukõlblik.