Anna-Lisa Paul, Stephen Elardo ja Robert Ferl Ameerika Ühendriikidest Florida Ülikoolist küsisid NASAlt natuke kunagi Apollo lendude ajal Kuult Maale toodud pinnasepuru, regoliiti.

Küsida tuli mitu korda, sest Kuu materjal on tänapäeval suhteliselt haruldane ja seda kõheldakse isegi sedavõrd läbimurdeliste eksperimentide peale kulutada. Lõpuks seda hinnalist puru siiski saadi, aga õige pisut, 12 grammi.

Sellega täideti siis mõned sõrmkübarasuurused katsepotid, lisati toitaineid ja vett ning torgati hariliku müürlooga seemned sisse.

Seemned läksidki idanema ja võrsusid taimekesteks. Kuid võrreldes võrdlustaimedega, mis kasvasid tavalisemas mullas, kippusid kuupurus kasvanud müürloogad jääma kiduramaks, nende kasv oli aeglasem.

Epigeneetiline analüüs näitas, et kuupinnasetaimedel olid aktiveerunud geenid, mis viitasid tugevale stressile. Samasuguse stressi all kannatavad taimed tavaliselt näiteks väga soolases või metallirohkes pinnases kasvades.

Paul, Elardo ja Ferl järeldavad ajakirjas Communications Biology, et Kuu pinnamaterjalis saab taimi küll kasvatada, kuid see ei ole hea substraat.

Tulevaste võimalike Kuu-asunduste tarbeks võib see olla vajalik teave, sest pikema ja rahvarohkema kohaloleku korral tuleks toitu ikkagi pigem Kuu peal kasvatada.

Teadlaste sõnul oleks edaspidi tarvis täpsemalt uurida, kuidas kuupinnases kasvavate taimede stressi leevendada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.