Niisugusele järeldusele on teadlasi viinud Marsilt pärit meteoriit, milles sisalduvaid pisikesi tsirkooniterakesi nad on uurinud.

Miljardeid aastaid tagasi sagis Päikesesüsteemi siinpoolses osas ülirohkesti asteroide. Palju sadas neid nii Maale kui ka Marsile, tekitades võimsaid raputusi ja vapustusi, mis tegid elu tekke üsna võimatuks. Seda peamiselt põhjusel, et planeedi pind oli liiga kuum.

Seniste teadusuuringute põhjal on jõutud arusaamale, et Marsil lõppes see tiheda pommituse ajajärk umbes 4,48 miljardit aastat tagasi. Sealt edasi pidi kuluma veel vähemalt umbes 300 miljonit aastat, kuni tingimused planeedil sedavõrd rahunesid, et elu võis põhimõtteliselt tekkima hakata.

Nüüd aga on Aaron Cavosie Austraaliast Perthist Curtini Ülikoolist ja ta kolleegid uurinud lähemalt Marsilt pärit meteoriiti nimega NWA 7034 ja hüüdnimega Must Iludus, mis leiti aastal 2011 Lääne-Saharast Sahara kõrbest.

Must Iludus sisaldab väikesi tsirkooniterakesi; tsirkoon on element tsirkooniumi sisaldav magmalise tekkega mineraal.

Uuritud 66 tsirkooniterakesest ühes täheldasid teadlased kristallstruktuuri ülitugevat deformatsiooni. Samasugust deformatsiooni on märgatud suurtest maapealsetest löögikraatritest leitud tsirkoonis.

Sellest järeldavad Cavosie ja kaaslased, et ka marsitsirkoonis on need moonutused tekkinud just võimsa meteoriidilöögi toimel.

Meteoriidikivimi vanuseks määrasid teadlased aga umbes 4,45 miljardit aastat, mis jätab ta tekkehetke suure pommitusajastu seniarvatud lõpust 30 miljonit aastat hilisemasse aega.

Teadlaste arvates on täiesti mõistlik mõelda, et tegu ei tarvitsenud olla üksikjuhtumiga, vaid et suurte segipaiskamiste aeg kestiski Marsil vähemalt 30 miljonit aastat arvatust kauem. Samavõrra tuleb siis meie arusaamades edasi lükata ka elu tekkeks soodsa aja tulekut Marsil.

Oma uuringust kirjutavad Cavosie ja kaasautorid ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.