Viiendat korda maailma ajaloos ei olnud aga tegu päris etteteadmata üllatusega.

Kaks tundi enne asteroidi kukkumist teatas Ungaris asuva Piszkéstető observatooriumi astronoom Krisztián Sárneczky väikesest kosmosekivist asjaomasele asutusele, Ameerika Ühendriikides Smithsoni observatooriumi juures toimetavale Väikeplaneetide Keskusele, mis pani talle nimeks 2022 EB5.

Oma teleskoobid pöörasid asteroidi poole veel mitmed elukutselised ja amatöörastronoomid.

Heleduse järgi hinnati kivikamaka läbimõõduks meeter või paar. Algul arvutati asteroidi Maale langemise tõenäosuseks ainult üks protsent, kui täpsemate vaatluste põhjal tõusis protsent peagi sajani.

See, et asteroid sisenes atmosfääri umbes 140 kilomeetrit Norrale kuuluvast Jan Mayeni saarest lõuna pool, on teada ainult teoreetiliselt, kuigi kindlalt, sest ei ole teateid, et keegi oleks tulekera näinud.

Atmosfääris liikumisel tekkinud infraheli siiski Gröönimaal ja Norras asuvates mõõtejaamades märgati. Heli põhjal on välja arvutatud, et asteroidilöögis vabanes umbes sama palju energiat kui maavärinas magnituudiga neli.

Arvatakse, et niisuguseid umbes meetriseid asteroide kukub igal aastal maakerale kümmekond. Veel rohkem saabub aga veel väiksemaid kive, mikrometeoorkehi, ööpäevas hinnanguliselt lausa kümneid tonne.

Mitmes maailma observatooriumis peetakse plaani üles seada spetsiaalselt Maale saabuda võivaid asteroide otsima hakkavad teleskoobid. Euroopa Kosmoseagentuur näiteks soovib sellise panna Sitsiiliasse Mufara mäele.

2022 EB5 oli maailma ajaloos küll viies asteroid, mis enne Maale langemist on avastatud, kuid Euroopa ajaloos alles esimene.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.