Niisuguse tõiga tuvastasid teadlased, olles uurinud Bennu juures käinud kosmosesondi OSIRIS-REx pardalt tehtud pilte ja lidarmõõtmisi.

Edward Bierhaus Ameerika Ühendriikide tehnikaettevõttest Lockheed Martin kirjutab koos kaasautoritega ajakirjas Nature Geoscience, et väikesemõõdulisi kraatreid leidub Bennu pinnal suhteliselt vähe.

Tavaliselt on taevakehadel suuremaid löögikraatreid vähem kui väiksemaid, sest suuremaid kraatreid tekitavad suuremad meteoorkehad, mida ilmaruumis liigub suhteliselt vähe, ja väiksemaid kraatreid väiksemad meteoorkehad, mida leidub ilmaruumis suhteliselt rohkelt.

Bennu anomaalse kraatrisuuruse jaotuse seletamiseks on abi selle asteroidi ehituse tundmisest: Bennu kujutab endast põhimõtteliselt kosmilist kivihunnikut, mis koosneb suhteliselt lahtistest kividest.

Bierhaus ja ta kaaslased arutlevad, et väiksemad meteoorkehad võivad oma löögijõuga küll Bennu pinnal asuvaid kivikamakaid lõhkuda ja purustada, kuid tekkiv puru pudeneb tihtipeale teiste kivitükkide vahele laiali, jätmata selgelt märgatavat jälge. Suuremad meteoorkehad paiskavad laiali suurema hulga rahne, nii et moodustub ka selge kraater.

Bennu eellaseks arvatakse olnuvat tavaline asteroid, mis purunes kosmilisel kokkupõrkel tükkideks. Hiljem tõmbas gravitatsioonijõud tükid taas kivihunnikuks kokku.

OSIRIS-REx võttis Bennu pealt proove ja on nendega nüüd teel tagasi Maa poole.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.