Yasuhiro Oba Jaapanist Hokkaido Ülikoolist ja ta kolleegid tuvastasid meteoriitide koostisest kaks lämmastikalust viiest – tsütosiini ja tümiini. Ülejäänud kolme – adeniini, guaniini ja uratsiili – olemasolu on kindlaks tehtud juba varem.

Oba ja ta kaaslased töötasid välja uudse võtte, kuidas saada vedeldatud meteoriiditolmust võimalikult tervena kätte keemilisi ühendeid ja neid seejärel analüüsida. Selleks tarvitavad nad külma vett, mitte aga söövitavat hapet. Nii läkski neil korda avastada meteoriitide koostisest ka kaks kõige hapramat ja kergemini lagunevat lämmastikalust.

Kolm aastat tagasi teatasid nad, et avastasid sama meetodiga meteoriitidest riboosi – suhkrut, mis tihtipeale lämmastikalustega seondub ja on seega samuti eluliselt tähtis aine.

Nüüdne uuring, mille tulemused on avaldatud ajakirjas Nature Communications, osutab, et kõiki põhilisi molekulaarseid komponente, mida ritta seades saab elusolendite pärilikke omadusi määravat geenikoodi kirja panna, võis Maale jõuda siia langenud asteroididega juba väga ammusel ajal. On võimalik, mõni neist molekulidest ongi läinud elusolendites sihtotstarbeliselt käiku, kuigi neid võis tekkida ka maakeral kohapeal.

Uuringu puuduseks on tõik, et meteoriidid olid Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast korjatud ning orgaanilisi aineid võis neile sattuda ka maisest keskkonnast. Teadlased suutsid selle võimaluse tõenäosuse hinnangut siiski väiksemaks võtta, kui näitasid, et molekulide mõnesid teisendeid ehk isomeere oli meteoriidimaterjalis rohkem kui ümberkaudses pinnases.

Veel suuremat kindlus võib tulla, kui Oba ja ta kolleegid saavad valmis samasuguse analüüsi asteroid Ryugult korjatud ja Maale toimetatud materjalil

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.