Vett on Marsilt varemgi leitud, kuid ainult jäätunud olekus ja sedagi väikestes kogustes planeedi poolustelt. Niisamuti on leitud atmosfäärist veeauru jääke. Seega on tegu esimese vedela vee leiuga, vahendab BBC.

InSight maandur puudutas Marsi pinda 2018. aastal ning kandis endaga seismomeetrit, mis salvestas nelja aasta jooksul maavärinaid. InSighti teaduslik missioon lõppes 2022. aasta detsembris ning selle aja jooksul salvestas sond 1319 maavärinat.

Seismiliste lainete liikumiskiirust mõõtes suudavad teadlased kindlaks teha, milliseid materjale lained läbivad. Samade meetoditega otsitakse ka Maal naftat, gaasi ja vett. Just niimoodi komistasid teadlased Marsi pinna all peitunud vee otsa.

Analüüs näitab, et vesi paikneb umbes 10-20 kilomeetri sügavusel punase planeedi maakoores. Varasemad pinnaseuuringud näitavad, et kunagi olid Marsil jõed ja järved, kuid viimased kolm miljardit aastat on seal laiunud vaid kõrb.

Teadlased on siiani oletanud, et suur osa veest kadus lihtsalt kosmosesse, kui Mars kaotas ajapikku oma atmosfääri. Nüüd tundub, et pinnases peituv vesi võis sellest saatusest pääseda. Meie koduplaneedil on samuti suur osa veest just maa all ning teadlaste hinnangul oli see arvatavasti nii ka Marsil.

Analüüside tulemused ilmusid teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.