Nüüd on Marsi olukorda jälgiv seismomeeter registreerinud punasel planeedil kaks ennemõõtmatult tugevat värinat.

Esimene neist, magnituudiga 4,2, toimus maise ajaarvamise järgi mullu 25. augustil, teine, magnituudiga 4,1, mõni nädal hiljem, 18. septembril.

Värinad olid kõvasti võimsamad kui seni kõige võimsam marsivärin, mida NASA maanduri InSight pardaseosmomeeter oli varem mõõtnud.

Väärib tähelepanu, et mõlemad värinad toimusid ka InSighti asukohaga võrreldes planeedi vastasküljel, kust seismomeeter varem värinalaineid ei olnud kätte saanudki.

Esimene InSighti seismomeetri märgatud kahest suurest maavärinast toimus suures kanjonisüsteemis nimega Valles Marineris. Seda piirkonda on seismilises aktiivsuses ka varem kahtlustatud, kuid ühtegi värinat seal varem otseselt märgatud ei ole.

Teise suure värina asukohta ei õnnestunud kuigi täpselt määratleda, peale selle, et ta toimus mõõteseadmega võrreldes enam-vähem teisel pool planeeti.

Marsi maavärinad pakuvad teaduslikku huvi muu hulgas seetõttu, et nende tekitatud seismilised lained kannavad endas informatsiooni Marsi sisemuse, eriti maakoore ja vahevöö üleminekupiirkonna kohta.

Anna Horleston Inglismaalt Bristoli Ülikoolist ja ta kaasautorid kirjutavad kahest suurest värinast põhjalikumalt ajakirjas The Seismic Record.

Aga kõigile neile, kes väidavad, et Marsil ei saa mitte kuidagi maavärinaid ega maakoort olla, ütlen seda: kui te kunagi Marsile sattute ja midagi kergestipurunevat käes hoiate, vaadake, et te seda siis kogemata maha ei pilla!

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.