Ameeriklaste missiooni käigus pannakse proovile nii NASA võimsaim SLS-kanderakett (Space Lauch System ehk Kosmoselähetuse Süsteem) kui ka kosmoselaev Orion. Mehitamata laev läbib 42 päeva jooksul enam kui kaks miljonit kilomeetrit, vahendab Space.com.

Esmaspäevale plaanitud Artemis 1 missioon oli NASA samanimelise programmi esimene katselend. Artemise kaugem eesmärk on toimetada inimesed Kuule 2025. aastaks. Katselend oleks pidanud plaani järg algama kell 15.33 Eesti aja järgi NASA Kennedy Kosmosekeskusest. Samalt stardiplatsilt saadeti teele viimane Apollo kuumissioon.

Oodatavasti saabub Florida Kosmoserannikule lähetuskatset vaatama kuni 200 000 pealtvaatajat. Ehkki nii NASA ise kui ka publik loodavad katse õnnestumisele, pole edu seekord kindel.

NASA avastussüsteemide arenduse asejuhataja Jim Free sõnul on missioon väga riskantne. Katse ajal võib mõndagi valesti minna, ning juhtuda, et rakett peab teekonna enneaegselt katkestama. Võib ka olla, et lähetus jääb üldse ära.

Kehva ilma või tehniliste probleemide korral on NASA-l võimalus rakett teele saata kahe tunni pikkuses ajaaknas, mis sulgub 29. augustil kell 17.33. Planeeritud stardiajaks ennustatakse soodsaid ilmastikutingimusi 80-protsendise tõenäosusega. Mida aeg edasi, seda kehvemaks väljavaated muutuvad. Kui start seetõttu ära jääb, on NASA-l täiendavate lähetuspäevadena kirjas ka 2. ja 5. september.

Jõulised eesmärgid

Jim Free sõnul on NASA-l Artemis 1 katsemissiooniga väga lihtsad, kuid jõulised eesmärgid.

Esiteks peab katses selguma, kas Orioni kuumuskilp talub 2800 °C temperatuuri, kui kosmoselaev 40 000 km/h kiirusel Maa atmosfääri tabab. Teiseks tahab NASA veenduda, et SLS suudab tõepoolest Orioni kuuorbiidile kanda, ning kontrollida, kuidas kapsel avakosmose karmide tingimustega toime tuleb.

Kui kapsel kord Vaiksesse ookeani langeb, tahab NASA selle sealt ära tuua, et tagantjärele kosmoselaeva seisundit hinnata. Agentuuri teatel on Orion varustatud enam kui 1000 sensoriga, mis jäädvustaks kõik lennu üksikasjad.

Mannekeeni pikk teekond

Maast kaugeimas punktis asub Orion 467 000 kilomeetri kaugusele ja Kuust veel 64 400 kilomeetrit kaugemale. Tegu on sel juhul kaugeima punktiga, kuhu mehitatud missioonideks mõeldud kosmoselaev iial jõudnud. Ühtlasi kestab katsemissioon 42 päeva, olles palju pikem mehitatud missioonile ette nähtud kümnest päevast.

Pikkusele vaatamata eeldatakse, et kosmoselaev teeb oma teekonnal Kuu ümber üksnes poolteist tiiru. Seejuures liigub Orion vastassuunas Kuu teekonnaga Maa ümber. Nii asub kapsel missioonijuhtide sõnul Kuust kõige vähem 97 kilomeetri ja kõige enam 64 400 kilomeetri kaugusel.

Orioni sees on astronaudi kostüümis mannekeen Moonikin ja mitu sensoritega varustatud inimese ülekeha maketti. Nendega mõõdetakse, kui tugevat kiirgust tuleb astronautidel oma teekonnal taluda. Kõige olulisemaks peab agentuur aga kapsli Maa atmosfääri naasmise jälgimist.

Katsel on ka mõned teaduslikud eesmärgid. Artemis 1 missioon viib ilmaruumi uudistama kümme väikest kuupsatelliiti. Üks neist, NEA Scout, peaks päikesepurje abil Kuust eemalduma ja otsima järgnevatel kuudel väikest asteroidi, ent teiste eesmärk on aidata Kuu lähedal kaasa Artemise programmile.

Kuhu edasi?

Kui Artemis 1 katselend õnnestub, korraldab NASA järgmisena juba mehitatud katselennu. Selle käigus saadetakse neli astronauti 2024. aastal missioonile, mis piirdub esialgu vaid Kuu ümber tiiru tegemisega.

Kui Artemis 2 missioon samuti edukalt lõppeb, loodab NASA järgmiseks hakkama saada 21. sajandi esimese mehitatud maandumisega Kuul. See toimuks kõige varem 2025. aastal Artemis 3 lennu käigus. Kuule saadetaks kaks inimest, kes peaksid maanduma taevakeha lõunapoolusel.