NASA kuulaev plärtsatas Vaiksesse ookeani

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri kosmoselaev Orion plärtsatas pühapäeva õhtul planeeritud kohas Vaiksesse ookeani. Ehkki ligi 26 päeva kestnud lennu vältel kogutud andmeid hakatakse alles analüüsima, osutus Artemis 1 missioon NASA hinnangul edukaks.
Orioni kapsel saadeti SLS-kanderaketi turjal Floridast Kennedy kosmosekeskusest teele 16. novembril. Mehitamata katselennu eesmärk oli sillutada teed inimeste Kuule naasmisele, mis on praeguste plaanide kohaselt kavas 2025. aasta lõpus või 2026. aastal. Eeskätt keskendusid NASA teadlased missiooni käigus Orioni kosmoselaeva vastupidavuse proovile panemisele.
Võrreldes rahvusvahelisest kosmosejaamast naasvate kosmoselaevadega on Kuu orbiidilt naasvate kapsite liikumiskiirus Maa ülaatmosfääri tabades märksa suurem, küündides 32 200 km/h. Nõnda kerkis Orioni väliskihi temperatuur selle käigus kokkupressitava õhu mõjul umbes 3000 °C-ni. Kuna tuleviku astronautide kaitsmiseks kasutati 50 aasta tagusest ajast erinevat lahendust, tahtis NASA veenduda, et see tõepoolest toimib.
Kosmoselaev otsustati kehvade ilmaolude tõttu algselt planeeritud maandumispaigas kukutada Vaiksesse ookeani San Diego linnast umbes 500 kilomeetri kaugusele. Ehkki kosmoselaev jäi esialgsete väliste vaatluste põhjal terveks, kavatsevad insenerid kuumusekilpi põhjalikumalt uurida. Lisaks kasutati kosmoselaeva pidurdamiseks 11 langevarju, millest osade seisukorda nüüd samuti uurima hakatakse.
Kui teadlased ja insenerid tulemustega rahule jäävad, on kosmoselaeva järgmine lend juba mehitatud. Kava kohaselt saadetakse neli astronauti 2024. aastal missioonile, mis piirdub esialgu vaid Kuu ümber tiiru tegemisega. Kui see samuti edukalt kulgeb, laskuvad Artemis 3 missiooni käigus kaks inimest Kuu lõunapoolusele kõige varem 2025. aasta lõpus.
Pikk teekond
Seekord tegi Orioni kosmoselaev ümber Kuu pika tiiru, jõudes Maast umbes 430 000 kilomeetri kaugusele. Nii kaugel koduplaneedist polnud käinud veel ükski inimestele mõeldud kosmoselaev. Kuust möödus Orion 22. novembril 130 kilomeetri kauguselt.
Orioni sees oli kaks astronaudi kostüümis ning sensoritega varustatud mannekeeni Helga ja Zohar. Nendega mõõdeti, kui tugevat kosmilist kiirgust tuleb astronautidel oma teekonnal taluda. Uudse lahendusena katsetati ka veste, mis peaks astronautide ülakeha tabavat kiirgusvoogu oluliselt vähendama.
Kokku kestis lend 25,5 päeva. Mehitatud kuumissioonid hakkavad kestma ligikaudu kümme päeva.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa