Kokku 42 päeva kestva missiooni käigus teeb ajaloo võimsaima SLS-kanderaketi turjal orbiidile toimetatud Orioni kosmoselaev Kuu ümber poolteist tiiru ja naaseb seejärel Maale. Kaugeimas punktis asub mehitamata kapsel Maast 467 000 kilomeetri kaugusel.

Katsetuse käigus peaks selguma, kas Orioni kuumuskilp talub 2800 °C küündivat temperatuuri, kui kosmoselaev naastes 40 000 km/h kiirusel Maa atmosfääri tabab. Teiseks tahab NASA veenduda, et kanderakett suudab tõepoolest Orioni mehitamata kosmoselaeva kuuorbiidile toimetada, ning kontrollida, kuidas tuleb kosmoselaev toime avakosmose karmide tingimustega.

Sarnaselt eelnevate katsetega ei kulgenud start tõrgeteta. Kolm tundi enne stardikatset täheldati SLS-kanderaketi ülemise astme tankimisel vedela lämmastiku leket. Probleemi lahendamine võttis tunni. Seejärel pani aga stardiprotseduuri raketi jälgimiseks kasutatava radarijaama vigane etherneti-võrgu lüliti.

Start toimus viimaks Eesti aja järgi kell 8.47. Kosmoselaeva orbiidile lähetamiseks kulutati kokku enam kui 2,7 miljonit liitrit vedelat vesinikku ja hapnikku.

Pikk teekond

Mehitatud kuulend kestab tulevikus arvestuslikult kümme päeva. Seekordne mission kestab aga enam kui neli korda kauem. Seejuures liigub Orion vastassuunas Kuu teekonnaga Maa ümber. Nii asub enam kui 1000 sensoriga varustatud kapsel missioonijuhtide sõnul Kuust kõige vähem 97 kilomeetri ja kõige enam 64 400 kilomeetri kaugusel.

Orioni sees on kaks astronaudi kostüümis ning sensoritega varustatud mannekeeni Helga ja Zohar. Nendega mõõdetakse, kui tugevat kosmilist kiirgust tuleb astronautidel oma teekonnal taluda. Uudse lahendusena katsetakse ka veste, mis peaks astronautide ülakeha tabavat kiirgusvoogu oluliselt vähendama. Kõige olulisemaks peab agentuur aga kapsli Maa atmosfääri naasmise jälgimist.

Katsel on ka mõned teaduslikud eesmärgid. Artemis 1 missioon viib ilmaruumi uudistama kümme väikest kuupsatelliiti. Üks neist, NEA Scout, peaks päikesepurje abil Kuust eemalduma ja otsima järgnevatel kuudel väikest asteroidi, ent teiste eesmärk on aidata Kuu lähedal kaasa Artemise programmile.

Kui Artemis 1 katselend õnnestub, korraldab NASA järgmisena juba mehitatud katselennu. Selle käigus saadetakse neli astronauti 2024. aastal missioonile, mis piirdub esialgu vaid Kuu ümber tiiru tegemisega.

Kui Artemis 2 missioon samuti edukalt kulgeb, loodab NASA järgmiseks hakkama saada 21. sajandi esimese mehitatud maandumisega Kuul. See toimuks kõige varem 2025. aastal Artemis 3 lennu käigus. Kuu pinnale saadetaks kaks inimest, kes peaksid maanduma taevakeha lõunapoolusel.

Uudis on täiendamisel.