NASA insenerid olid varem veendunud, et suutsid esmaspäevast starti vaevanud mootori jahutussüsteemi vaevanud tõrke lahendada. Ilmselt oli selle taga vigane sensor. Sel korral täheldati aga raketi tankimisel seitse tundi enne starti vesinikuleket. Kütus lekkis liidese juurest, mis raketti tankuriga ühendab. Probleemi püüti küll muu hulgas liidest soojendades ja järsult jahutades kõrvaldada, kuid tulutult.

Uuendatud 4. septembril: Peale kaalutlemist otsustasid NASA insenerid lükata stardi septembri algusest määramata tulevikku.

Tagasi Kuule

Artemis 1 missioon on NASA samanimelise programmi esimene katselend. Programmi kaugem eesmärk on toimetada inimesed Kuule 2025. aastaks. Katselend oleks plaani kohaselt alanud Eesti aja järgi NASA Kennedy Kosmosekeskusest Eesti aja järgi veidi pärast kella üheksat õhtul.

Katsetuse käigus peaks selguma, kas Orioni kuumuskilp talub 2800 °C temperatuuri, kui kosmoselaev naastes 40 000 km/h kiirusel Maa atmosfääri tabab. Teiseks tahab NASA veenduda, et NASA võimsaim SLS-kanderakett suudab tõepoolest Orioni mehitamata kosmoselaeva kuuorbiidile toimetada, ning kontrollida, kuidas kapsel avakosmose karmide tingimustega toime tuleb.

Kui kapsel kord Vaiksesse ookeani langeb, tahab NASA selle sealt ära tuua, et tagantjärele kosmoselaeva seisundit hinnata. Agentuuri teatel on Orion varustatud enam kui 1000 sensoriga, mis jäädvustaks kõik lennu üksikasjad.

Maast kaugeimas punktis asub Orion 467 000 kilomeetri kaugusele ja Kuust veel 64 400 kilomeetrit kaugemale. Tegu on sel juhul kaugeima punktiga, kuhu mehitatud missioonideks mõeldud kosmoselaev iial jõudnud. Ühtlasi kestab katsemissioon 42 päeva, olles palju pikem mehitatud missioonile ette nähtud kümnest päevast.

Missiooni pikkusele vaatamata eeldatakse, et kosmoselaev teeb oma teekonnal Kuu ümber üksnes poolteist tiiru. Seejuures liigub Orion vastassuunas Kuu teekonnaga Maa ümber. Nii asub kapsel missioonijuhtide sõnul Kuust kõige vähem 97 kilomeetri ja kõige enam 64 400 kilomeetri kaugusel.

Orioni sees on astronaudi kostüümis mannekeen Moonikin ja mitu sensoritega varustatud inimese ülekeha maketti. Nendega mõõdetakse, kui tugevat kiirgust tuleb astronautidel oma teekonnal taluda. Kõige olulisemaks peab agentuur aga kapsli Maa atmosfääri naasmise jälgimist.

Katsel on ka mõned teaduslikud eesmärgid. Artemis 1 missioon viib ilmaruumi uudistama kümme väikest kuupsatelliiti. Üks neist, NEA Scout, peaks päikesepurje abil Kuust eemalduma ja otsima järgnevatel kuudel väikest asteroidi, ent teiste eesmärk on aidata Kuu lähedal kaasa Artemise programmile.

Kuhu edasi?

Kui Artemis 1 katselend õnnestub, korraldab NASA järgmisena juba mehitatud katselennu. Selle käigus saadetakse neli astronauti 2024. aastal missioonile, mis piirdub esialgu vaid Kuu ümber tiiru tegemisega.

Kui Artemis 2 missioon samuti edukalt lõppeb, loodab NASA järgmiseks hakkama saada 21. sajandi esimese mehitatud maandumisega Kuul. See toimuks kõige varem 2025. aastal Artemis 3 lennu käigus. Kuule saadetaks kaks inimest, kes peaksid maanduma taevakeha lõunapoolusel.