Linnutee galaktika kubiseb üksikutest planeetidest
Ilmselt on iga kuulaja näinud pilti ümber Päikese või mõne muu tähe tiirlevatest planeetidest. Kõik planeedid tegelikult sellist karjaelu ei ela. Mõni neist kulgeb läbi ilmaruumi täiesti omapäi.
Varem oletasid astronoomid, et ka Linnutee galaktikas leidub selliseid hulkuvaid eksoplaneete miljardites. Nüüd järeldavad Osaka Ülikooli teadur Kansuke Yamashita ja kolleegid aga, et Linnuteel võib neid leiduda suisa mitu triljonit.
Autorid annavad ajakirjas The Astronomical Journal ilmunud kahes artiklis teada, et üksikuid hunte on Linnutee planeetide seas kuus korda rohkem kui tähelähedasi planeete. Samuti märkas töörühm tähtedevahelises ruumis teadaolevalt juba teist Maa-suurust eksoplaneeti.
Omapäi kulgevate maailmade olemasolu pole mingi uudis, aga teadlased ei mõista nende elukäiku veel kuigi hästi. Seni arvati, et enamik neist on umbes sama suured kui Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter. Teadlaste arvamused jäid aga sel teemal vastakaks.
Nüüd tõid uue uuringu autorid küsimusse selgust. Nad võtsid luubi alla üheksa aasta jagu Uus-Meremaal asuva astrofüüsika teleskoobiga tehtud vaatlusi, kus oli näha mikroläätse efekt. Eksoplaneetide kaudseks leidmiseks mõõtsid nad ära, kuidas kaugetelt tähtedelt tulev valgus planeetide külgetõmbejõu mõjul kaardus ja seeläbi eredam paistis.
Mudelite toel tegid teadlased kindlaks, kui suured kehad kui sageli enam kui 3500 taolist nähtust põhjustasid. Taevaste objektide seas leidus nii tähti, tähejäänukeid, pruune kääbustähti kui ka võimalikke planeete.
Töörühm hindab analüüsi põhjal, et Linnuteel leidub hulkurplaneete umbes 20 korda enam kui tähti. Samuti lükkavad autorid ümber oletuse, et hulkurplaneedid on suured. Maa moodi planeete leidus eksoplaneetide seas nimelt 180 korda rohkem kui Jupiteri-laadseid hiiglasi.
Autorite sõnul on eksoplaneetide väiksus üsna loogiline. Astronoomid arvavad, et planeedid tekivad kahe planeedialge kokkupõrkel. Kokkupõrke mõjujõud on nii suur, et üks planeedihakatis paisatakse planeedisüsteemist päris välja. Reeglina surub suurem taevakeha välja väiksema – kui üksikud planeedid oleksid Jupiteri-suurused, peaks tähtede ümber tiirlema veelgi suuremaid planeete. Midagi sellist aga sageli ette ei tule.
Samuti viitab töö, et tähtede tekkefaasis võivad planeedialgete kokkupõrked olla arvatust tavalisemad. Seekord jääb selgusetuks, kas need planeedid on ikka mingi tähe mõju alt täiesti väljas või on neil lihtsalt nii pikk tiirlemisperiood, et mõju ei paista teadlastele Maale kätte. Kas mõnel neist ulguplaneetidest ka elada saab, on aga küsimus, mis jääb ootama paremaid uurimismeetodeid.