Niisugune eriskummaline taevakeha võib panna teadlasi kohendama oma teooriaid selle kohta, kuidas planeedid üleüldse tekivad.

Olga Zakhozhay Saksamaalt Heidelbergist Max Plancki Astronoomiainstituudist ja Ukraina Teaduste Akadeemia peaobservatooriumist Kiievis kirjutab koos kaasautoritega kummalisest planeedist nimega HD 114082 b ajakirjas Astronomy & Astrophysics.

Planeet ja tema täht asuvad meist umbes 310 valgusaasta kaugusel Kentauri tähtkujus. Planeet tiirutab tähele poole lähemal kui Maa Päikesele, vanust on tal kõigest 15 miljonit aastat.

Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi 2,2-meetrise teleskoobiga tehtud vaatluste põhjal õnnestus teadlastel tuvastada nii planeedi läbimõõt kui ka mass.

Läbimõõtu on tal sama palju kui Jupiteril, kuid massi Jupiterist kaheksa korda rohkem. Siit tuleneb tõsiasi, et ka tihedust on kaugel planeedil meie Jupiterist kaheksa korda rohkem.

Rohkelt vesinikku ja heeliumi sisaldava gaasplaneedi kohta on seda väga palju, sest isegi meie kivine, raud-nikkeltuumaga maakera on temast kokkuvõttes kaks korda hõredam.

Gaasplaneetide tihedus arvatakse sõltuvat sellest, kas nad tekivad kuumemas või külmemas keskkonnas. Kuuma käes võtab gaas rohkem ruumi ja planeet tuleb suurem ja hõredam kui külmas.

Kuid ka tüüpilise külmades oludes tekkinud noore gaasplaneedi kohta tundub HD 114082 b olevat vähemalt kaks-kolm korda liiga tihe.

Zakhozhay ja ta kaasautorid arutlevad, et planeedi keskmes, gaasikihtide all peituv tahke tuum võib olla erakordselt suur.

Nii läbimõõdu kui ka tiheduse on teadlased praeguseks suutnud tuvastada vaid kolmel noorepoolsel, kuni 30 miljoni aastasel gaasplaneedil, ja ka ülejäänud kahel neist on tihedus osutunud teooria põhjal oodatust suuremaks.

Kipub tunduma, et tegu ei saa olla pelgalt eranditega, mistõttu on võimalik, et teadlastel tuleb hakata planeetide tekkimise mudeleid ümber arvutama.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.