Teekond Marsile võeti ette, et uurida punase planeedi ilma ja kliimat. Esialgu oli plaanis missiooni alustada kolmapäeval, kuid kehvade ilmaolude tõttu lükkus raketi start edasi.

Araabia Ühendemiraatide sond Lootus (Al Amal) peaks Marsile jõudma 2021. aasta veebruaris, samal ajal tähistatakse ka riigi moodustumise 50. aastapäeva. Sond Lootus suundub Marsi ekvatoriaalsele orbiidile, mis on punasest planeedist 22 000–44 000 kilomeetri kaugusel.

Marsi-missioon läks AÜE-le maksma 200 miljonit dollarit. Missiooni eesmärk on pakkuda terviklikumaid teadmisi Marsi atmosfääri kohta. Teadlased proovivad leida vastust küsimusele, kuidas Marss kaotas valdava osa oma õhust ja koos sellega suure osa ka veest.

AÜE ei tahtnud teha "mina ka" teadust ehk korrata neid mõõtmisi, mida teised on teinud. Seetõttu mindi USA kosmoseagentuuri nõuandekomiteesse, mis tegeleb Marsi uurimisega, seal uuriti, milliseid uuringid võiks teha, et pakkuda juurde midagi uut praegustele teadmistele, nii jõutigi ilma ja kliima uurimiseni.

Missiooni juhtivteadur Sarah Al Amiri ütles, et see on AÜE-le sama mõjukas sündmus kui USA-le oli 51. aastat tagasi Apollo 11. maandumine Kuule.  

Missiooni ebaõnnestumise risk on aga kõrge, kuna pooled Marsi-missioonidest on lõppenud läbikukkumisega. "See on teadus-ja arendusmissioon, muidugi on ebaõnnestumine võimalik," ütles missiooni projektijuht Omran Sharaf ja lisas, et ohud on küll olemas ja kõige olulisem, mida riik sellest missioonist saab, on teadmised.

Araabia Ühendemiraatide valitsus ütles, et kavatseb riigi sõltuvust naftast ja gaasist eemale suunata, seega võiks AÜE tulevikus olla riik, mis põhineb teadmistepõhisel majandusel.  

Dubais asuvas MBRSC kosmosekeskuses jälgitakse kosmoselaeva 494 miljoni kilomeetri pikkust teekonda, kiirusel 121 000 km/h.

Parasjagu on käimas kaheksa aktiivset Marsi avastamise missiooni. Mõned on Marsi orbiidil, aga mõned on maandunud ka planeedi pinnale. Nii Hiina kui ka USA plaanivad sellel aastal samuti korraldada oma missiooni Marsile.