Meie Maa on ainus teadaolev planeet, mille pinnal leidub vedelal kujul vett. Voolav vesi on muu hulgas üks elu tekke põhieeldusi. Samas polnud varem teada, kust vesi Maale sai: kas see oli planeedi ehituskivides alati olemas, langes Maale komeetidelt või mõlemat?

Lorraine'i Ülikooli petrograafia ja geokeemia uurimiskesuse teadlased tõestasid äsjases uuringus, et vesi oli Maal ilmselt algusest peale olemas.

Tõsi, Maa tekkis Päikesesüsteemi osas, kus temperatuur oli veeauru kondenseerumiseks ja tahkumiseks liiga kõrge. See asjaolu räägib justkui vee hilisema lisandumise hüpoteesi kasuks. Samas ei hinnatud Maa kivimites leiduva vee hulka seni piisavalt täpselt.

Äsjases uuringus keskendusid teadlased enstatiitkondriitidele, mis on Maaga sarnase koostisega meteoriidid. Veelgi täpsemalt vaatlesid nad enstatiitkondriite, mille temperatuur pole tõusnud Päikesesüsteemi algusaegadest saadik kuigi palju. Seeläbi säilitasid need üsna lihtsakoelise koostise. Kaht erinevat uurimistehnikat omavahel kombineerides mõõtsid uurijad meteoriitide vesinikusisaldust ning tegid täpselt kindlaks, kus see neis asub.

Uuringu tulemused näitavad, et Maa ehituskivid sisaldasid ilmselt nii suurel hulgal vett, et sellega saaks täita kolmekordselt Maa ookeanid ja vett jääks veel ülegi.

Lisaks oli uuritud meteoriitide vesinik sama isotoopse koostisega nagu Maa maakoores peituv vesi. Samas on Maa ookeanivee isotoopne koostis sarnane seguga, mis koosneb 95 protsendi ulatuses enstatiitkondriidiveest ning viie protsendi ulatuses komeetides või veerikastes asteroidides pärit veest.

Seega paistab, et suurem osa Maa veevarudest pärineb planeedi koostisesse kuuluvatest kivimitest.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Science.