Nüüd väidab rühm teadlasi oma uuringu põhjal, et see hetk, mil mandriline maakoor moodustuma hakkas, oli umbes pool miljardit aastat varem kui seni arvatud.

Maakoore tekkimise aega aitab hinnata tõsiasi, et niipea, kui planeedile tahke kivine pind tekkis, hakkas see kindlasti kohe ka murenema.

Kivipuru kandus merre, settis põhja ja moodustas settekivimeid. Nüüd saavad geoloogid neid settekivimeid uurida ja uurimistulemuste põhjal järeldusi teha.

Seni on mõõdetud peamiselt iidsetes lubjakivimites sisalduvaid strontsiumi isotoope, kuid neid kive on vähe ja needki on enamasti miljardite aastatega omajagu moondunud.

Desiree Roerdink Norrast Bergeni Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid seekord aga strontsiumi isotoopide sisaldust hoopis barüüdi nimelises mineraalis.

Barüüt tekib, kui merevee sulfaadid segunevad veealustest kuumaveeallikatest pärit baariumiga. Barüüt hoiab endas teavet ookeani kunagise keemilise koostise kohta. Teadlased väidavad, et miljardeid aastaid tagasi moodustunud barüüt on säilitanud oma algse sisu tänase päevani.

Roerdink ja ta kaaslased uurisid kolmelt mandrilt ja kuuest leiukohast saadud barüüti, mis oli tekkinud 3,2 kuni 3,5 miljardit aastat tagasi.

Barüüdis sisalduvate strontsiumi isotoopide suhte järgi arvutasid nad välja, millal umbes pidi strontsiumi sisaldav kivipuru murenenud maakoorelt merre kandunud olema.

Arvutustest ilmnes, et murenemine algas juba umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, pool miljardit aastat seni arvatust varem. Järelikult pidi ka mandriline maakoor tekkima seni arvatust palju varem.

Roerdink pidas uuringust ettekande Euroopa Geoteaduste Ühingu aastakoosolekul.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25