Tegu on küll ametlikult veel planeedikandidaadi, mitte planeediga, kuid seda tõika mööndes nimetagem teda siin lihtsuse mõttes planeediks.

Tähe Kepler-160 ümber tiirutav planeet on Maast natuke suurem, Kepler-160 on aga vägagi Päikese-sarnane täht.

Planeet on tähest sellisel kaugusel, et kui tema atmosfäär tekitaks umbes samasuguse mõõduka kasvuhoonenähtuse kui Maa atmosfäär, siis võiks planeedi keskmine pinnatemperatuur olla näiteks pluss viis kraadi, mis on küll natuke jahedam kui maakera keskmine, kuid eluks ikkagi täiesti sobilik soojus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Peale selle on planeedi tiirlemisperiood enam-vähem võrdne ühe Maa-aastaga ehk 378 Maa-päevaga.

Viimasel ajal on maailmaruumist leitud üsna mitu elukõlbliku temperatuuriga kiviplaneeti. Paljud neist tiirutavad aga punaste kääbustähtede ümber, mis kiirgavad suurema osa energiast infrapunakiirgusena, mitte nähtava valgusena nagu meie Päike.

Nüüd avastatud tõenäoline planeet kümbleb aga tõepoolest peaaegu täpselt samasuguses valguses kui Maa.

Avastusest kirjutavad Rene Heller Saksamaalt Göttingenist Max Plancki Päikesesüsteemi Uuringute Instituudist ning ta Saksa ja Ameerika kolleegid ajakirjas Astronomy & Astrophysics.

Planeet ja ta täht ise aga asuvad meist üle 3000 valgusaasta kaugusel Lüüra tähtkujus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.