Teadlased tuvastasid selle tõiga kahe eri mõõtemeetodiga, mille tulemused klapivad omavahel hästi.

Titan ei ole ainus kuu, mis oma planeedist kaugeneb. Ka meie oma Kuu kaugeneb ajapikku Maast. Põhjuseks on gravitatsiooniline vastasmõju ja sellest tulenevad loodejõud, mis meil siin Maal tekitavad ka ookeanis tõusu ja mõõna.

Gravitatsioonilise vastasmõju toimel annab Maa Kuule ja Saturn Titanile natuke hoogu juurde ja seetõttu liiguvad need kaaslased pidevalt pisut kõrgemale orbiidile.

Kuu eemaldub Maast umbes 3,8 sentimeetrit aastas. Et Maa on peaasjalikult tahke, Saturn aga gaasiline planeet, siis näitasid teadlaste senised arvutused, et Titani eemaldumine Saturnist peaks olema aeglasem, kõige rohkem millimeeter aastas.

Nüüd aga kirjutavad Valéry Lainey ja ta kolleegid California Tehnikainstituudist ajakirjas Nature Astronomy, et see pole kaugeltki nii.

Nad jälgisid Titani orbiiti kümne aasta jooksul kahel meetodil. Esiteks uurisid nad kosmosesond Cassini pardalt võetud fotodelt Titani paiknemist taustal paistvate tähtede suhtes. Teiseks mõõtsid nad Cassini pardalt tehtud mikrolainemõõtmiste põhjal Titani liikumise kiirust oma orbiidil.

Mõlema mõõtmismeetodi põhjal tehtud arvutused näitasid, et Titan eemaldub Saturnist umbes 11 sentimeetrit aastas.

Ka seletus on teadlastel selle jaoks juba olemas. Üks uuringu autoreid Jim Fuller pakkus juba mõne aasta eest välja mõtte, et Titani gravitatsiooniline mõju Saturnile sisaldab rütme, mis panevad planeedi üsna tugevalt võnkuma, need võnked aga omakorda tugevdavad Saturni tõukavat toimet Titanile.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.