Daniel Whitmire Arkansas' Ülikoolist kirjutab Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et eluks ja tsivilisatsiooniks kõlblikke planeete võiks leida pigem ketasja kujuga galaktikatest, sellistest nagu meie oma Linnutee.

Seevastu suurtes elliptilistes ehk pigem ümarapoolse kujuga galaktikates võiks elusolendeid kohata vähem tõenäoliselt.

Siin läheb Whitmire aga otsesesse vastuollu viie aasta eest avaldatud teadustööga, mille autorid väitsid risti vastupidi, et just suurtes elliptilistes galaktikates võiks elukõlblikke planeete ette tulla tervelt 10 000 korda tõenäolisemalt kui ketasgalaktikates.

Põhjenduseks öeldi siis, et elliptilistes galaktikates esineb vähem supernoovaplahvatusi, mis võiksid elu hävitada.

Nüüd aga väidab Whitmire, et suurtes elliptilistes galaktikates on nende noorusaegadel levinud nii rohkesti nii hävitavat kiirgust, et ühelgi sealsel planeedil ei saanud elu pikemalt püsima jääda.

Teiseks tekib tema väitel elliptilistes galaktikates palju rohkem Jupiteri sarnaseid suuri gaasplaneete kui eluks kõlblikke Maa sarnaseid kivise pinnaga planeete.

Whitmire'i sõnul toetab tema seisukohta ka niinimetatud keskpärasuse printsiip — mõtlemisvõte ehk heuristik, mille järgi ei ole üks teadaolev asi tõenäoliselt kuigi eriline võrreldes teiste samalaadsete, kuid veel teada olematute asjadega.

Ainus elu kandev planeet, mida teame, on Maa, aga see asub ju just kettakujulises galaktikas, mitte elliptilises.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.