Galaktikad on hiigelsuured tähekogumid ja nende tekkimiseks kulub päris palju aega. Võiks arvata, et selliste suurte kettakujuliste galaktikate tekkeks nagu meie Linnutee kulub aega eriti palju.

Nii ongi paljud teadlased arvanud, kuid nüüd on teadlased avastanud kaugelt maailmaruumist suure ketasgalaktika, mis on oma suuruse ja kuju omandanud vaid poolteist miljardit aastat pärast Suurt Pauku.

Laialt levinud teaduslike arusaamade järgi hakkas Linnutee sarnaseid galaktikaid ilmaruumi sugenema alles umbes kuus miljardit aastat pärast Suurt Pauku.

Arvutimudelid on enamasti näidanud, et suurte galaktikate tekkeks on vaja paljude väiksemate galaktikate järk-järgulist ühinemist, milleks kulub aega.

Hiljuti on küll avaldatud ka simulatsioonitulemusi, mille järgi võis suuri ketasjaid galaktikaid moodustuda ka juba ühe miljardi aastases universumis, kuid vaatluslikke tõendeid neist seni ei olnud.

Marcel Neeleman Saksamaalt Heidelbergist Max Plancki Astronoomiainstituudist ja ta kolleegid avastasid galaktika nimega DLA0817g Tšiilis Atacama kõrbes paikneva raadioteleskoobisüsteemiga ALMA.

Tegu on kõige kaugema ketasgalaktikaga, mida seni üldse nähtud. Mõõtmised näitavad, et see galaktika ka pöörleb, ja üsna sama kiiresti kui meie Linnuteegi.

Oma uuringust kirjutavad Neeleman ja kaasautorid ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.