Küsimus maavälise elu olemasolust on inimesi läbi ajaloo pikalt vaevanud ning siiani ammendava vastuseta. Samuti oli siiani raske oletada, kui palju maaväliseid tsivilisatsioone üldse leiduda võib.

Nottinghami Ülikooli teadlased proovisid vastata sellele viimasele küsimusele uutmoodi lähenemise abil. Nad eeldasid, et arukad eluvormid arenevad teistel planeetidel üsna samamoodi kui Maal. Sellele eeldusele mõeldes arvutasid nad välja, et Linnutee galaktikas võiks kokku elada üle 30 aktiivse ja suhtleva tsivilisatsiooni.

Uuringu põhiautori astrofüüsika professori Christopher Conselice'i sõnul seisnes sarnase arengu eeldus oletuses, et aruka elu arenguks kulub viis miljardit aastat. Ta täpsustas, et uurimisrühm vaatles arengut nii-öelda kosmilisel skaalal ning nimetas sellise arvutuskäigu astrobioloogiliseks koperniklikuks piirmääraks (AKP).

AKP-l on kaks piirmäära: arukas elu areneb välja kas veidi vähem kui viie miljardi aastaga või veidi enam kui viie miljardi aastaga. Planeedil Maa arenesid suhtlevad eluvormid välja näiteks 4,5 miljardi aastaga. Teadlased lisasid veel eeldused, et areneva elu läheduses on Päikesega umbes sama palju raskeid elemente sisaldav täht, ning et tsivilisatsioonid on Maaga võrreldavalt piisavalt arenenud, et kosmosesse signaale saata. Nii arvutasid nad välja, et Linnutee galaktikas võiks leiduda umbes 36 tsivilisatsiooni.

Neid ühtlaselt üle terve galaktika paigutades asuksid tsivilisatsioonid üksteisest keskmiselt 17 000 valgusaasta kaugusel. See tähendab, et praeguse tehnoloogilise arengutaseme juures oleks neil väga keeruline üksteist leida ja omavahel suhelda. Teadlased ei välista ka võimalust, et inimkond on Linnuteel üksi, kui just teised meiesarnased tsivilisatsioonid inimkonnast kauem vastu ei pea.

Varem on teadlased üritanud arvutada maaväliste tsivilisatsioonide arvu, lähtudes eluks vajalikest näitajatest. Sedalaadi oletusi tehes lähevad teadlaste arvamused aga tublisti lahku. Uuringu üks autoreid Tom Westby loodab, et AKP lihtsustab edasisi arvutuskäike ja võimaldab teha maavälise elu kohta senisest kindlamaid oletusi.

Professor Conselice loodab, et uuringust on mitut moodi kasu. Esiteks aitab see ehk hõlpsamini võimalike eluvormide arvu leida, teiseks aga annab meile aimu, kui kaua meie endi tsivilisatsioon võiks vastu pidada.

Artikkel maavälisest elust ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal.