Dragoni kapsel põkkus rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) Eesti aja järgi kell 17.30. Protsess oli täielikult automatiseeritud, kuid lennu käigus testisid astronaudid ka kosmoselaeva käsitsi juhtimist. USA-st Floridas asuvast Kennedy kosmosekeskusest ISS-i jõudmine võttis aega ligikaugu 19 tundi.

Ühtlasi lõpetas katse Venemaa monopoli mehitatud kosmoselendude üle. Pärast viimast kosmosesüstiku lendu 2011. aasta juulis on lennutatud inimesi rahvusvahelisse kosmosejaama vaid venelaste kosmoselaevadega Sojuz. Ameerika Ühendriigid on pidanud maksma iga astronaudi orbiidile saatmise eest ligikaudu 80 miljonit eurot. Kuigi sama suudaks teha ka Hiina, on riik seni mehitatud kosmoselendude vallas rahvusvahelisest koostööst hoidunud.

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur hakkas panustama erasektori võimekuse kasvatamisele 2014. aastal. NASA toetas kokku 6,8 miljardi dollari suuruse lepingu kaudu nii SpaceX-i kui ka sellele varem raudvara tootnud ettevõtet Boeing.

Elon Muski esialgne kava nägi ette esimeste astronautide orbiidile saatmist 2018. aasta lõpus. Viivitustele vaatamata suutis SpaceX konkurente edestada. Osaliselt taaskasutatava kosmoselaeva Crew Dragon mehitamata lend toimus 2019. aasta märtsis. Kapsel plahvatas kuu aega hiljem täiendavate katsetuste käigus.

Möödunud aastal ilmunud NASA raporti kohaselt hakkab maksma kosmoseagentuur SpaceX-ile ühe astronaudi rahvusvahelisse kosmosejaama toimetamise eest ilmselt 50 miljonit eurot. Samas sõltub täpne hind korraga orbiidile saadetavate astronautide arvust. Crew Dragon mahutab maksimaalselt kuus inimest.

Esimene mehitatud lend

Esimese mehitatud lennu käigus toimetati rahvusvahelisse kosmosejaama kaks astronauti – Robert Behnken ja Douglas Hurley. Mõlemad on olnud USA sõjaväe testpiloodid. Hurley on käinud kosmoses seni kolm korda ja oli piloot ka viimasel kosmosesüstiku lennul. Behnken oli meeskonnaliige kahel süstikulennul.

Behnken ja Hurley olid karantiinis viimased kaks nädalat, mis on tavapärane iga lennu puhul. Samas oldi COVID-19 pandeemia tõttu ettevaatlikumad lennule eelnenud treeningute ajal. Kõik meeskonnaga kokku puutunud inimesed pidid kandma kaitsevarustust ja nende kehatemperatuuri mõõdeti regulaarselt.

Astronaudid viidi kosmoselaeva kolm tundi enne plaanitud starti. Tankima asuti Falcon 9 kanderaketti enam kui kaks tundi hiljem. Lennu vältel koguti erinevaid andmeid, mille põhjal loodetakse veenduda kosmoselaeva ohutuses.

Terve lend oli automatiseeritud, kuid probleemide tekkimisel said kontrollida kosmoselaeva ka astronaudid.

Järgmise mehitatud Dragoni kosmoselaeva start on planeeritud 2020. aasta lõppu, tõenäoliselt augustisse. Rahvusvahelisse kosmosejaama viiakse kava kohaselt neli astronauti. Vene kosmonauti sel korral ISS-i ei saadeta, sest Roskosmos pole veel Dragoni ohutuses veel veendunud.