Lüriidide tähesadu
Lüriidide meteoorisadu kirjeldati hiinlaste poolt esmakordselt juba 687 e.m.a. Esimest kirjalikult ülestähendatud meteoorivoolu võrreldi toona taevast langeva vihmaga. Reeglina on meteoorivool oluliselt tagasihoidlikum – valgusreostuseta taeva korral võib näha tunnis kuni 20 meteoori. Sel korral hõlbustab meteooride silmamist Kuu puudumine.

Haruharva paisub lüriidide sadu suuremaks tormiks. Näiteks nähti 1803., 1922. ja 1982. aastal tunnis kuni 250 lendtähte. Suurem korrapära aga puudub, mis raskendab voo täpse tiheduse ennustamist.

Lüriidide radiant asub Lüüra tähtkujus, mis tõuseb Eestis taevasse enne kella 22. Tähtkuju on hõlpsasti leitav ereduselt viienda tähe Veega abil. Kõige parem aeg meteooride silmamiseks saabub kolmapäeval enne koitu kella 4 paiku, kui tähtkuju on tõusnud kõrgele taevalaotusele. Lüriidid liiguvad küll võrreldes teiste meteooridega võrdlemisi kiiresti, kuid neist umbes neljandik jätab taevasse aeglaselt kuhtuva jälje.

Meteoorivoolu kuuluvaid lendtähti võib näha kuni 25. aprillini, kuid nende langemissagedus pole edaspidi kuigi palju kõrgem Maa atmosfääri juhuslikult sattuvatest meteooride omast.

Lüriidide tähesaju taga on Maast viimati 1861. aastal möödunud perioodilise komeedi C/1861 G1 Thatcher tuumast eraldunud kiviräbu ja tolmuterad. Järgmisel korral külastab sabatäht Päikesesüsteemi siseosa aastal 2276.

Astronoomide halb unenägu
Sel nädalal on tekitanud mitmel pool Euroopas ja ka Eestis hämmastust kuu aja eest ettevõtte SpaceX poolt orbiidile saadetud sidesatelliitide jäetud jäljed. Korraga läkitati 15. märtsil teele 60 tehiskaaslast. Starlinki satelliitide plaanitud orbiidile jõudmine võtab aega, mistõttu moodustavad need vahepeal eredaid parvi.

Praegu paistavad need Tallinnast vaadatuna umbes sama heledad kui Andromeeda galaktika ehk 99 protsenti eredamad kui kõik teised juba Maa orbiidil tiirlevad objektid. Kuigi nende näiv heledus hakkab Maast kaugenedes vähenema, hoiatavad mitmed astronoomid, et valmiv sidesatelliitide võrgustik ähvardab muuta taevavaatlusi tulevikus oluliselt raskemaks. Kokku plaanib ettevõte lennutada järgmisel kahel aastal orbiidile kokku 1500 Starlinki satelliiti.

Järgmine parv, Starlink-6 saadetakse kava kohaselt Maa-lähedasele orbiidile kolmapäeva, 23. aprilli hilisõhtul. Eelmise parve jäetavaid valgusjälgi võib näha sel nädalal Eestis kella 22–23 vahel. Ülelend kestab kümme minutit.

Ennutuste kohaselt üheks viimase aja kõige eredamaks muutuma pidanud komeet ATLAS jõudis aga laguneda vahepeal mitmeks tükiks.