Sellist vahejuhtumit algul plaanis ei olnud, kuid nüüd on lennujuhtijad otsustanud neli kõige asjakohasemat mõõteseadet selleks ajaks erakorraliselt sisse lülitada.

Vaid kuus korda varem on mõni kosmosesond, mis pole otseselt komeedi uurimiseks välja saadetud, juhuslikult läbi komeedi saba lennanud.

Kõigil neil senistel juhtudel on saadud asjast teada alles tagantjärele, uurides talletatud andmeid. Solar Orbiteri läbisabalend on siis esimene sellelaadne ette korraldamata kohtumine, mis on ka natuke aega ette teada.

Läbilennu tulekut märkas Suurbritannias asuva Mullardi Kosmoseteaduselabori teadlane Geraint Jones, kes on kosmosesondide ja komeedisabade kokkusaamisi uurinud ka varem.

Nüüd avastas ta, et Solar Orbiter möödub kohe-kohe komeedist Atlas 44 miljoni kilomeetri kauguselt nii-öelda allavoolu.

Komeet Atlas avastati möödunud aasta lõpus samanimelise taevaseireprogrammi käigus.

Solar Orbiteri pardal on kümme lähi- ja kaugmõõteseadet, millega on kavas uurida Päikest ja sellest välja tulvavate osakeste voogu ehk päikesetuult. Õnneks sobib neist seadmetest neli väga hästi ka komeedi saba uurimiseks.

Loodetavasti saame nende abil lähemaid andmeid komeedi küljest välja lennanud tolmukübemete ja elektrilaenguga osakeste kohta.

Õigupoolest ongi komeedil kaks saba, üks tolmusaba ja teine ioonisaba. Ioonisabast sõidab Solar Orbiter läbi juba homme-ülehomme, 31. mail ja 1. juunil, tolmusabast 6. juunil. Juuni keskel teeb ta oma esimese lähimöödumise Päikesest.

Jones ja kaasautorid kirjutavad eelseisvast läbilennust ka Ameerika Astronoomiaühingu uudiskirjas Research Notes of the AAS.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.