Elon Musk kavatseb saata orbiidile kümneid tuhandeid sidesatelliite ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Satelliidivõrgustik teeks samas meelehärmi astronoomidele.
Satelliidivõrgustik teeks samas meelehärmi astronoomidele. Autor/allikas: SpaceX

Esialgse kava kohaselt võiks koosneda satelliidivõrgustik Starlink järgmise kümnendi lõpuks 34 000 tehiskaaslasest. Kui ettevõetu õnnestub, võiks Elon Muski käes oleva raketifirma aktsiapaki väärtus kasvada aastaks 2024 umbes 300 miljardi dollarini, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Aeg-ajalt võiks esitada endale küsimuse, mis oleks maailma jaoks lähiaastatel väga oluline ära teha. Eesmärk on olla märksa konkreetsem, kui fantaseerida maailmarahust või looduse kaitsmisest ning pakkuda üksikasjalik ja samas revolutsiooniline tegu.

Oletame, et sul on kasutada korralikud vahendid ja omad tõsist tehnilist võimekust. Kas valmistaksid järgmise arvutimängu, uue Facebooki või tegeleksid millegi inimkonnale väärtuslikuma teostamisega? Suure ressursi ja vägeva tehnilise võimekusega kaasneb vastutus kasutada seda potentsiaali tõsiste väljakutsete teoks tegemisele. Arusaadavalt kaasneks millegi vägeva teostamisega ka vastav tulu. Mida võiks siis teha?

Antud küsimus aitab tunnetada erakordse võimekusega kaasnevate valikute raskust. Ilma vastava võimekuse ja vabana vastutusest on tavalisemat elu elaval kodanikul tõenäoliselt raske maailma mastaabis vajadustele rajatud äriplaani sisustamisest isegi fantaseerida. Teisalt võib põhjuseks olla võimekuse puudumisest tingitud treenituse nappus. Seetõttu puudub argielus ajend mastaapseks mõtlemiseks. Vaistu põhjal pakuks, et küll ma mõtleksin marurikkaks saades suurtest asjadest. Ometi puudutaks suured teemad iga indiviidi.

Enne kui minna spikerdama nende pealt, kellel on palju ressurssi ja vägev tehniline võimekus, võiks toetada mõtteharjutust konkreetse tehnilise vahendiga. Mida teeksid, kui sul oleks kasutada maailma vägevamad kosmoseraketid? Kuu või Marsi koloniseerimine võivad olla intrigeerivad, aga selle teoks tegemine on ajaliselt liiga kauge. Küsimus palus vastust lähiajal teostatava ja samas revolutsiooniliselt uue tegemisele.

Vihje leiab taevasse vaadates. Noh, samale vihjas juba jutt raketist. Mida siis taevasse saata? Kaks meie ajastut oluliselt mõjutavate suurettevõtete juhti Mark Zuckerberg ja Elon Musk peaksid esindama näiteid strateegilise planeerimise tipust. Mõlemad on otsustanud rajada oma tehiskaaslaste võrgustik, et pakkuda interneti sideteenust. Linnade ja tihedama asustusega alade elanikele võib tunduda täiendav sidevõimalus tarbetuna. Ilmselt siin peitubki suurelt mõtlemise väljakutse.

Kuidas korraldada kasvõi isejuhtivate autode, lennukite ja laevade veetava kauba liikumine levita või ebapiisava side kvaliteediga aladel? Territoorium on tohutult suur. Kui meri kõrvale jätta, elab sellisel pinnal mitu miljardit inimest. Nemad ei osale kõikse infovõrgu sisu loomises ega tarbimises. Lisaks, miks mitte pakkuda kiiremat ja odavamat alternatiivi asustatud aladel infovahetusest huvitatutele, sh inimestele, masinatele ja asjade interneti seadmetele?

Elon Musk on Zuckerbergist ees ja tegi äsja oma esimese säutsu läbi Starlink satelliidivõrgustiku. Esialgne võrgustik koosneb mais taevasse läkitatud kuuekümnest paarisajakilosest tehiskaaslasest. Olgu kõrvutuseks suurim erakapitalile, Iridium Communications'ile kuuluv 72 satelliidist koosnev võrgustik. Musk ei pea 60 satelliiti veel millekski, mida kajastab võrgutikule antud versiooni nimetus Starlink 0.9.

Versioon 1.0 valmib umbes aastaga. Järgneval aastal on firmal kavas satelliitide orbiidile saatmiseks 24 transpordilendu. Muskil on raketid olemas. Mais toimetati Maa lähiorbiidile ühe reisiga mainitud 60 tehiskaaslast. Kusagil aasta lõpus peaks töökorras olema juba uue põlvkonna rakett, mille kandevõime ulatub 180 satelliidini.. Aasta pärast on planeeritud uue raketiga vähemalt 12 transpordilendu. Aastaks 2021 peaks orbiidil toimetama umbes 3600 andmesidet vahendavat tehiskaaslast. Viie aastaga peaks nende arv kasvama 12 000-ni. Kümnendi lõpuks lisandub neile veel umbes 34 tuhat tehiskaaslast.

Starlink 3.0 võrgustik koosneks Maa kohal kolmes kihis kokku 42 000 tehiskaaslasest. Neist igaüks oskab vältida kosmoseprügi ja püsida omal kohal unikaalsete krüptooni ioone kasutavate mootorite abil kuni eluea lõpuni. Seejärel suunavad mootorid väsinud seadme Maa ülaatmosfääri, kus see põleb umbes aasta, kuni sellest ei jäägi midagi alles.

Vägev plaan! Ja kõik selle nimel, et kogu inimkond saaks vaadata kassipilte ja vahetada videoid. Praegu moodustab andmesidest taoline sisu umbes kaks kolmandikku. Arvatakse, et viie aasta pärast juba kolmveerand. Järelikult on ka tavainimesel oma roll, mida teha maailma vägevaima tehnilise taristuga.

Juhul kui ettevõetu õnnestub, arvatakse, et Elon Muski käes oleva raketifirma aktsiapaki väärtus võib kasvada umbes 300 miljardi dollarini aastaks 2024. Selle rahaga lahendaks ta kõik autofirmat Tesla nöökivad probleemid, puuriks firmaga Boring Company linnade alla teedevõrgustiku, liidestaks Neuralink ettevõttes inimese aju masinaga ja raha jääks ülegi. Huvitav, mida ta siis teeks?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: