Stardil enam kui 5000 tonni raskuse raketi läbimõõt ulatub üheksa meetri ja kõrgus 118 meetrini. Raketi mõõtmed on võrreldavad inimesed Kuule viinud Saturn V-ga. Nii selle mass kui ka esimese astme tõukejõud on aga ligi kaks korda suuremad.

Ettevõte loodab säästa raha kosmoselaeva ja kanderaketi täieliku taaskasutamisega. Apollo kuuprogrammi raames kasutati mõlemat vaid korra. Maale maandus pehmelt juhtimismoodul. Raketi ülejäänud osad kukutati ookeani või jäeti Kuule.

Järgmise sammuna loodab lennutada ettevõte lähima paari kuu jooksul 50 meetri pikkuse kosmoselaeva 20 kilomeetri kõrgusele. Samal ajal valmiv teine prototüüp plaanitakse saata orbiidile vähem kui poole aasta pärast.

Loodetud 150-tonnise kandevõime saavutamiseks peavad vähendama insenerid kosmoselaeva massi 90 tonni võrra ehk 110 tonnini.

Esialgse kava kohaselt pidi koosnema kosmoselaev suuremas osas süsinikupõhistest liitmaterjalidest või alumiiniumist. Projekteerimisel otsustati raskema roostevaba terase kasuks. Materjal ei muutu ülimadalatel temperatuuridel rabedaks ja hakkab sulama alles 1500 C° juures. See võimaldab hoida kokku soojuskaitse arvelt. Viimaks maksab terasetonn ligikaudu 2500 dollarit. Süsinikukiupõhiste materjalide hind küündib üle 100 000 dollari.

Pikemas plaanis loodab ettevõte teha kosmoselaevaga tiiru ümber Kuu 2023. aastal ja kasutada raketti suuremate satelliitide orbiidile saatmiseks paar aastat varem. Minevikus on olnud ettevõtte tegevjuhi Elon Muski ennustused pigem optimislikud. Näiteks lootis 2016. aastal saata esimesed inimesed Marsile 2024. aastaks.

Sellele juhtis tähelepanu USA kosmoseagentuuri juht Jim Bridestine, märkides Twitteris, et ettevõtte programm astronautide rahvusvahelisse kosmosejaama toimetamiseks on graafikust mitme aasta võrra maas. Musk viitas aga, et Starshipi ehitamise ja arendamisega tegeleb vaid viis protsenti ettevõtte töötajaskonnast.

My statement on @SpaceX's announcement tomorrow: pic.twitter.com/C67MhSeNsa

— Jim Bridenstine (@JimBridenstine) September 27, 2019