Aastal 2040 reisivad lennukiga korra aasta kõik planeedi elanikud või siis keegi mitu korda. Rahvusvahelise Lennutranspordi Liidu (IATA) hinnangul sõidab selleks ajaks lennukiga aastas 8,5 miljardit inimest. Numbrites väljendudes on seda tänasest kaks korda rohkem.

Need, kes juba niigi palju lennukiga reisivad, võivad tunda ängi, et edaspidi peab kaks korda rohkem sõitma. Olgu neile lohutuseks, et reisijate kasvu ennustused rajanevad Aasias elavate reisijate hüppelisele tõusule. Majanduse areng võimaldab asuda rahvusvaheliselt reisima sadadel miljonitel inimestel. Näiteks lisandub Hiinast lisaks tänasele 600 miljonile miljard lennureisijat. Indiast lisandub natukene üle 400 miljoni. Umbes 800 miljonile ameeriklasest lennureisilisele lisandub juurde veel pool jne.

Taevasse lennutatud asjade maale tagasi jõudmise kohta leidub mitmeid rahvalikke tarkuseteri. Sama kehtib edu kohta. Lennunduse kasvu pöördumist languseks võivad põhjustada kiiresti arenevad alternatiivsed transpordi viisid. Mõnedel hinnangutel on lennundusel kriips peal aastaks 2060. Muutuste teguritest kõiki ei oskaks täna ära arvata, hoolimata monumentaalsetest mõõtmetest ja meedia tähelepanust.

Samuti harjumuspärasest hirmust, mida taolise transpordiga on seni kavatsetud kohale toimetada. Ballistilise raketi koormaks on enamasti mõeldud vastuvõtjat tabav lõhkepea. Ülejäänud rakettide tööks on kosmosetransport.

Elon Muski SpaceX plaanib aga kümne aasta pärast pakkuda umbes 1000 inimest mahutava raketiga reisiteenust tunni ajaga suvalisse maailma punkti. Pileti hind jääks 500 ja 1000 dollari vahele. Eelduseks on ujuva maandumisplatvormi olemasolu ja siis veel seadused jne. Küsimus pole takistustes, vaid nende ületamise huvis ning tegutsemise motivatsioonis. Seda toidavad lubadused lennata näiteks Londonist New Yorki poole tunniga.

Reisijaveoga tegelevate lennufirmade kasumist üle poole kogutakse töö ja äri tõttu reisivatelt klientidelt. Neid on tavareisijatest kordades vähem, umbes 12 protsenti. See eest toovad nad kaks korda rohkem tulu. Natukene alla poole kasumist hangitakse kaudselt, müües näiteks krediitkaardifirmadele lendude boonuspunkte, kes müüvad neid edasi klientidele.

Kiiremini ja kaugemale kliente lennutada lubav raketiteenus asuks sööma lennufirmade ärireisijatest koogitükki. Hammustus ei peagi olema suur. Piisab, kui raketi peale meelitatakse natukene kõige tulusaimaid kliente.

Lennunduse kasvu ja tulusust ähvardavad veel kaks tehnoloogilist uuendust. Raketiga võrreldes on nendesse lihtsam uskuda. Üks neist oli veel mõne aasta eest siiski samuti ulme. Kõikjal maailmas arendatakse kiirrongiliiklust. Hiinas on ehitatud praeguseks umbes 30 000 kilomeetrit kiirraudteed ja võrgutiku areng jätkub. Enamik kiirrongidest liiguvad 250–300 kilomeetrise tunnikiirusega. Arendamisel on kaks korda kiiremad rongid.

Traditsioonilisema raudrööbastest kandva tee kõrval arendatakse Hiinas ka maglevtehnoloogia abil magnetitel hõljuvaid ronge, mille sõidukiirus ulatub kuni 1000 kilomeetrini tunnis. Sellised kiirused eeldavad liikumist suletud torustikus, mille väljaarendamine kiireneb ning tabab lennundust selle kuuma arengu ajal.

Kiirrongid konkureerivad lennukitega suhteliselt lühikeste vahemaade taha reisivate klientide ja kaubaga. Mida kiirem rong, seda kaugemale reisiva kliendi nimel võisteldakse. Maglev-rongiga jõuab lühikese ajaga tuhande ja kaugema kilomeetri taha. Mõnedel hinnangutel konkureerib kiiresti arenev rongiliiklus Hiina lennundusega umbes poolte reisijate nimel. Järgmiste aastate valikuteks on investeeringud rongiliiklusesse või lennujaamade arendamisesse.

Kolmas rühm lennukist mahajäävatest reisijatest ei kiirusta ega sõida väga kaugele. Kuid nad saaksid valida lennuki ja isejuhtiva sõiduki vahel. Kui näiteks Teslal õnnestub lahendada isejuhtimise tarkvara probleemid kavade järgi kusagil järgmise paari aasta sees, muutub tarkvarauuenduse teel isejuhtivaks umbes kolm miljonit sõiduautot.

Linnadevahelised kiirteed võivad lühikese ajaga muutuda isejuhtivate sõidukite pärusmaaks, sest need sõidavad kiiremini ja ohutumalt, kui teedel pole inimestest juhte. Sõidukiiruse kasvades pikeneb mugava ja töise, magava, einestava või meelt lahutava reisija sõidutee pikkus lühema lennutee pikkuseks.

Seega, lennuki vastu astuvad nii autod, rongid kui ka raketid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".